Pulgakomm

Lugege Luuka 15:11-21

Sinu riik tulgu, sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal!

Matteuse 6:10
Lapsepõlves möödusime emaga sageli kohaliku kaubamaja maiustuste letist. Iga kord palusin emal osta pulgakomme. Tavaliselt ema seda ei teinud, kuid ükskord andis järele ja ostis mulle ühe suure, mis oli pika pulga otsas. Alguses rõõmustasin, kuid pikapeale väsitas raske ja kleepuva maiustuse pulga otsas hoidmine mind ära. Ema hoiatas, et ma ei asetaks kommi millegi peale, sest siis see määrduks ja tuleks ära visata. See aitas mind mõista, et oma tahtmise saamine pole alati parim asi. Piibel räägib inimestest, kelle taotlustest ei tulnud midagi head. Näiteks tahtis kadunud poeg saada oma pärandust kätte enne isa siit ilmast lahkumist. Vara sai kiiresti otsa ja ta lõpetas näljas ning vaesuses. Võib-olla nõustus isa poja nõudmisele järele andma samal põhjusel, miks minu ema mulle kommi ostis – et anda õpetust? Et Jumal ei peaks meile õppetunde andma, on mõistlik lõpetada palved sõnadega: “Sinu tahtmine sündigu!” Tema teab meie tegelikke vajadusi.

Mary Hunt Webb (New Mexico, USA)

Palve

Armas Issand, täname Sinu armastuse eest, mis jätab vahel vastamata meie rumalatele palvetele. Aamen.

Päeva mõtisklus

Jumala armastus kaitseb valeotsuste eest.

Palve tulipunkt

MAIUSTUSTE VALMISTAJAD

Luuka 15:11-21
Tähendamissõna kadunud pojast
11Jeesus ütles: „Ühel inimesel oli kaks poega.
12Ja noorem neist ütles isale: „Isa, anna mulle kätte see osa varandusest, mis saab minule!” Ja isa jagaski varanduse nende vahel.
13Ja juba mõne päeva pärast kogus noorem poeg kõik kokku ning reisis kaugele maale, ja seal pillas ta ära oma vara, elades ohjeldamatult.
14Aga kui ta oli kõik ära kulutanud, tuli sellele maale kange nälg, ja puudus hakkas temalegi kätte tulema.
15Ja ta läks ja poetas enda ühe sealtmaa kodaniku juurde ning see saatis ta oma väljadele sigu hoidma.
16Ja ta püüdis oma kõhtu täita kõtradest, mida sead sõid, ja ükski ei andnud talle.
17Aga kui ta mõttesse jäi, siis ta ütles: „Kui palju palgalisi on mu isal ja neil on leiba küllalt, aga mina suren siin nälga!
18Ma tõusen ja lähen oma isa juurde ja ütlen talle: „Isa, ma olen pattu teinud taeva vastu ja sinu ees,
19ma ei ole enam väärt, et mind su pojaks hüütaks! Pea mind nagu üht oma palgalistest!””
20Ja ta tõusis ja asus teele oma isa juurde. Aga kui ta alles kaugel oli, nägi isa teda ja tal hakkas hale ning ta jooksis ja langes poja kaela ja andis talle suud.
21Aga poeg ütles isale: „Isa, ma olen pattu teinud taeva vastu ja sinu ees, ma ei ole enam väärt, et mind su pojaks hüütaks!”
Loe Piibel.net lehel

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.