Pärand

Lapsepõlves kogunes meie pere õhtuti isa ümber, kes luges meile Piiblit ja Päevasõna. Me palvetasime koos ja kuulasime isa selgitusi. Pärast ülikooli minekut polnud mul enam võimalik pereringis viibida ja ma hakkasin õhtupalvetest puudust tundma. Siis ma otsustasin tellida Päevasõna ja olen seda nüüd iga päev lugenud. Pühakiri ja mõtisklused aitavad mind rahulikult päeva alustada. Vahetult enne isa lahkumist igavikku 2013. aastal pani ta meile südamele, et me ei unustaks oma taevast Isa, kes on alati meiega. Koos isaga kaotasime midagi olulist, kuid tema pärand on jäänud usu läbi minu südamesse. Ma ei unusta kunagi palvetada oma muredes ja rõõmudes, päeval ja ööl. Hommikuti otsin Jumala juhtimist ja jõudu Pühakirja lugedes. Olen Jumalale tänulik oma isa eest ja kavatsen ka oma lapsed Jumala igavese armastuse juurde juhatada.