Lohutus
Lugege Psalm 52:8-9
Sest ma olen veendunud, et ei surm ega elu, ei inglid ega peainglid, ei praegused ega tulevased, ei väed, ei kõrgus, ei sügavus ega mis tahes muu loodu suuda meid lahutada Jumala armastusest, mis on Kristuses Jeesuses, meie Issandas.
Roomlastele 8:38-39
Ma kaotasin 2014. aastal ühe oma poegadest, kes langes kuriteo ohvriks. Mind haaras lein ja masendus ning ma hakkasin kahtlema Jumala armastuse võimalikkuses. Leidsin rahu ja lohutuse alles 2016. aasta emadepäeval. Ma läksin tol korral kirikusse vastumeelselt, kuid mind võeti seal vastu väga südamlikult. Lastele oli antud ülesandeks jagada lilli kõigile teenistusele tulnud naisterahvastele. Üks tütarlaps tuli otsejoones minu juurde ja ulatas mulle naeratades lille. Jutluses viitas pastor korduvalt emadele, kes on lapse kaotanud. Hiljem selgus, et ta oli peamiselt mind silmas pidanud. Pärast jumalateenistust kohtusin oma teise pojaga, sõime koos lõunat ja veetsime ühise pärastlõuna. Tajusin taas Jumala ligiolu, mida kinnitas kõigi nende inimeste armastav ja toetav suhtumine. Kaotus on minu elu muutnud, kuid tean, et mistahes olukorras on Jumala armastus ja hool seesama.
Palve
Armas Jumal, tänu Sulle ligiolu ja teadmise eest, et Sinu armastuse väge ei piira miski. Aamen.
Päeva mõtisklus
Jumala valgus paistab ka pilkases pimeduses.
Palve tulipunkt
LAPSE KAOTANUD VANEMAD