Varjupaik

Lugege Psalm 91:1-10

Kes Kõigekõrgema kaitse all elab ja alati Kõigeväelise varju all viibib.

Psalm 91:1
Mõned aastad tagasi käisin oma õemehe Einariga Norra mägedes matkamas. Meil oli kaasas joogi- ja toiduvaru. Olime parasjagu läbimas mäejalamil kasvavat metsa, kui meid tabas korraga tugev vihmavaling. Leidsime varju ühe võimsa männipuu all, mille tihe võra pakkus suurepärast varju. Istusime puu alla einestama ja meil oli tore olla. Korraga sõnas Einar: “Tõenäoliselt kirjeldas psalmist midagi sarnast, kui ta kirjutas 91. psalmi. Me viibime tõepoolest otsekui Kõigeväelise varju all.” Tundsime sealjuures mõlemad Jumala erilist ligiolu. Me oleksime nagu kuulnud sosinat: “Võite alati puhata minu kaitse all!” Tol päeval leidsime varju vihma eest, kuid palju olulisem on Issanda tõotus varjata meid igal päeval.

Palve

Armas Jumal, täname Sinu igavese armastuse ja tõotuse eest hoida meid oma pihus (Ps 139:5). Aamen.

Päeva mõtisklus

Jumala varju all olen kaitstud.

Palve tulipunkt

METSAVAHID

Psalm 91:1-10
1Kes Kõigekõrgema kaitse all elab ja alati Kõigeväelise varju all viibib,
2see ütleb Issandale: „Sina oled mu varjupaik ja mu kindel mäelinnus, mu Jumal, kelle peale ma loodan!”
3Sest tema kisub su välja linnupüüdja paelust, hukkava katku käest.
4Oma tiivasulgedega kaitseb ta sind ja tema tiibade all sa leiad varju; tema tõde on kilp ja kaitsevall.
5Ei sa siis karda öö hirmu ega noolt, mis päeval lendab,
6ei katku, mis rändab pilkases pimedas, ega tõbe, mis laastab lõunaajal.
7Langegu tuhat su kõrvalt ja kümme tuhat su paremalt poolt, sinu külge see ei puutu.
8Aga sa vaatad oma silmaga ja näed, kuidas kätte makstakse õelatele.
9Sest sina, Issand, oled mu varjupaik! Kõigekõrgema oled sina, mu hing, võtnud oma eluasemeks.
10Ei taba õnnetus sind ega lähene häda su telgile.

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.