Läbi lapse silmade

Ootasin pojaga järjekorras arsti vastuvõttu ja minu kõrvale istus eakas naine koos oma keskealise pojaga, kel oli vaimupuue. Kui ema mõneks minutiks eemaldus, muutus mees rahutuks ja hakkas häälitsema. Minu poeg André tahtis teada, mis mehel viga on. Kuna aeg polnud sobiv, lubasin talle hiljem asja seletada. Järsku ulatas mees minu pojale käe ja tervitas teda. André võttis käe vastu ja pöördus siis minu poole: “Ema, ma tean milles viga on. Tal on lihtsalt natuke raske rääkida!” Jeesuse sõnad tänases kirjakohas heitsid valgust minu poja reaktsioonile. See põgus kokkupuude tundmatu mehega ei pannud minu poega keskenduma tunnustele, mida täiskasvanud tavaliselt tähele panevad. Mu poeg nägi temas eelkõige kaasinimest tema tõsisele puudele vaatamata. Olen veendunud, et Jeesus ootab meilt kõigilt sellist suhtumist.