Vaikus

Lugege 1. Kuningate 19:11-13

Ja maavärisemise järel tuli tuli, aga Issandat ei olnud tules. Ja tule järel tuli vaikne, tasane sahin.

1. Kuningate 19:12
Lapsepõlves olin veendunud, et Jumal annab endast teada pilvedest kostva valjuhäälse hüüuga. Kuna seda kunagi ei juhtunud, hakkasin arvama, et Jumal ei hooli minust. Tänane kirjakoht tuletab meelde, et Jumal suhtleb meiega hoopis vaikuses ja tasasel viisil. Eelija kuulis Jumala häält tasases sahinas. Vanaema surm oli mulle väga raske kaotus ja ma ei suutnud nutmist lõpetada. Otsisin üksindust ja ronisin meie kodu lähedal asuvale mäele. Istusin seal omaette, eemal igapäevastest askeldustest, ning leinasin vanaema. Mind ümbritsevas vaikuses tajusin Jumala armastavat ligiolu. Päikesepaiste ja jahutav tuulehoog mõjusid lohutavalt ning näisid mind kõnetavat: “Sa ei ole üksi, see pole lõpp. Ühel päeval olete taas koos!” Jumal armastab meid keset rõõme ja muresid, mis meie südant täidavad. Vaikuses kõlab tema hääl selgemalt.

Palve

Hea Jumal, aita meid leida rahu ja vaikust, et kuulda Sinu häält selgesti. Aamen.

Päeva mõtisklus

Kuulan Jumala häält vaikusehetkel.

Palve tulipunkt

NEED, KES LEINAVAD VANAVANEMAT

1. Kuningate 19:11-13
11Siis ta ütles: „Mine välja ja seisa mäe peal Issanda ees!” Ja vaata, Issand läks mööda, ja tugev ning võimas tuul, mis lõhestas mägesid ja purustas kaljusid, käis Issanda ees. Aga Issandat ei olnud tuules. Ja tuule järel tuli maavärisemine, aga Issandat ei olnud maavärisemises.
12Ja maavärisemise järel tuli tuli, aga Issandat ei olnud tules. Ja tule järel tuli vaikne, tasane sahin.
13Kui Eelija seda kuulis, siis ta kattis oma näo kuuega ja läks välja ning seisis koopasuus. Ja vaata, temale kostis üks hääl, kes küsis: „Mis sa siin teed, Eelija?”

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.