Ustavus

Olen harjunud hommikuti jälgima, kuidas taevas aina heledamaks muutub. Kui näen esimesi päikesekiiri üle karjamaa ulatumas, on aeg avada laudauksed. Kodulinnud saavad minu tulekust teada paabulindude kisa järgi ümberkaudsete puude otsas. Selle märguande peale kogunevad haned ukse juurde ja tormavad esimesel võimalusel välja. Nad ei mõista, et laudas on nad kaitstud öiste kiskjate eest. Minu ülesanne on neid hoida koiottide ja punailveste saagiks saamise eest. Õue pääsenud haned kihutavad kõigepealt joogiküna juurde ja sukelduvad peadpidi vahutavasse vette. Seda on tore jälgida ja lindude eest ustavalt hoolitsemine toob mulle palju rõõmu. Jumal on ustav meie suhtes. Ta kaitseb meid ka siis, kui me seda ise ei mõista ega oska tänulikud olla. Looja ei väsi iial, ei jää haigeks ega maga sisse. Ta tunneb oma loomingust suurt rõõmu.