Lohutus

Lugege Iiob 1:18-22

Tema julgustab meid igas meie ahistuses, et me suudaksime julgustada neid, kes on mis tahes ahistuses, julgustusega, millega Jumal meid endid julgustab.

2. korintlastele 1:4
Kaotasin paari aasta jooksul surma läbi oma lapse ja kaheaastase lapselapse. Need kaotused lõid mind jalust maha. Otsisin ahastuses vastuseid: Miks? Kuidas ma edasi elan? Mida tahab mult Jumal? Ma vajasin sel raskel ajal hädasti vastuseid, kuid kõik minu ümber pakkusid leinale vaid ajutist leevendust. Viimaks mõistsin, et sellises kannatuses suudab üksnes Jumal lohutada. See ei lõpetanud ega lühendanud minu leina, kuid Püha Vaimu läbi kogesin üleloomulikku rahu. Ma pöörasin pilgu oma masendavalt olukorralt Päästjale. Kõigi elus tuleb ette meeleheitlikke olukordi, kuid Jumal on meiega ka kõige raskemal ajal. Ta kinnitab meid ja annab jõu lohutada teisi, kes seda vajavad.

Princess Miller (Texas, USA)

Palve

Armas taevane Isa, oleme tänulikud Sinu ligiolu eest leinaajal. Kinnita meie usku keset kannatusi. Aamen.

Päeva mõtisklus

Jumal ei jäta meid maha ka sügavas leinas.

Palve tulipunkt

LAPSED KAOTANUD VANEMAD

Iiob 1:18-22
18Kui ta alles rääkis, tuli veel üks käskjalg ja ütles: „Su pojad ja tütred olid söömas ja veini joomas oma vanima venna kojas.
19Vaata, siis tuli kõrbe poolt suur tuul, tõukas koja nelja nurka ja see langes noorte meeste peale, nõnda et nad surid. Ainult mina üksi pääsesin seda sulle teatama.”
20Siis Iiob tõusis ja käristas oma kuue lõhki, ajas pea paljaks, heitis maha, kummardas
21ja ütles: „Alasti olen ma emaihust tulnud ja alasti pöördun ma tagasi. Issand on andnud ja Issand on võtnud; Issanda nimi olgu kiidetud!”
22Kõige selle juures ei teinud Iiob pattu ega rääkinud Jumala kohta halba.
Loe Piibel.net lehel

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.