Vaikne hääl

Lugege 1. Kuningate raamat 19:1-14

Ja vaata, Issand läks mööda, ja tugev ning võimas tuul, mis lõhestas mägesid ja purustas kaljusid, käis Issanda ees. Aga Issandat ei olnud tuules. ... Ja maavärisemise järel tuli tuli, aga Issandat ei olnud tules. Ja tule järel tuli vaikne, tasane sahin.

1. Kuningate raamat 19:11-12
Tore on inimestega suhelda, kuid minu harrastused on seotud pigem üksiolemisega. Mulle meeldib aiatöö, metsas jalutamine ja järve ääres mõtisklemine. Sel ajal olen oma mõtetega üksi, mediteerin Jumala sõna üle ja plaanin järgmist jutlust. Just sellistel hetkedel saan inspiratsiooni või tajun Jumala juhtimist. Selles pole midagi uut. Jumal rääkis Saamueliga öövaikuses ja kõnetas Eelijat – mitte tuulehoos, tules ega maavärinas, vaid vaikses sahinas. Psalmide autor ütleb: “Ole vait Issanda ees ja oota teda.“ (Ps 37:7) Kiires elutempos on palju häirivaid asju, mis ei lase Jumala häält kuulda. Kui võtame iga päev aega Pühakirja lugemiseks ja Jumala hääle kuulamiseks, siis kasvame usus ja mõistmises.

Palve

Armas Jumal, aita meid vabaneda selle maailma häirivast mõjust, kõnele meie vastu ja täida südamed armastusega. Aamen.

Päeva mõtisklus

Panen täna tähele Jumala kõnet.

Palve tulipunkt

NEED, KELLEL POLE AEGA JUMALAT KUULATA

1. Kuningate raamat 19:1-14
1Ja Ahab jutustas Iisebelile kõik, mis Eelija oli teinud ja kuidas ta oli mõõgaga tapnud kõik prohvetid.
2Siis läkitas Iisebel käskjala Eelijale ütlema: „Jumalad tehku minuga ükskõik mida, kui ma homme sel ajal ei tee sinu hingega, nagu sündis kõigi nende hingedega!”
3Kui Eelija seda nägi, siis ta võttis kätte ja läks ära oma hinge pärast. Ta jõudis Beer-Sebasse, mis kuulub Juudale, ja jättis oma poisi sinna.
4Ta ise aga käis kõrbes ühe päevateekonna ja tuli ning istus ühe leetpõõsa alla; siis soovis ta oma hinges, et ta võiks surra, ja ütles: „Küllalt! Nüüd, Issand, võta mu hing, sest ma pole parem kui mu vanemad!”
5Ja ta heitis maha ning jäi magama leetpõõsa alla. Aga vaata, üks ingel puudutas teda ja ütles temale: „Tõuse üles, söö!”
6Ja kui ta vaatas, ennäe, siis oli ta peatsis üks kuumadel kividel küpsetatud kook ja kruus vett. Ta sõi ja jõi ning heitis jälle magama.
7Aga Issanda ingel tuli veel teist korda ja puudutas teda ning ütles: „Tõuse üles, söö, sest sul on veel pikk tee ees!”
8Siis ta tõusis, sõi ja jõi ning käis selle söömise rammuga nelikümmend päeva ja nelikümmend ööd kuni Jumala mäeni, Hoorebini.
9Seal läks ta ühte koopasse ja ööbis seal. Ja vaata, temale tuli Issanda sõna, kes küsis temalt: „Mis sa siin teed, Eelija?”
10Ja ta vastas: „Ma olen tõsiselt ägestunud Issanda, vägede Jumala pärast, sest Iisraeli lapsed on hüljanud sinu lepingu, nad on kiskunud maha sinu altarid ja on mõõgaga tapnud sinu prohvetid. Mina üksi olen üle jäänud ja nad püüavad võtta mu hinge.”
11Siis ta ütles: „Mine välja ja seisa mäe peal Issanda ees!” Ja vaata, Issand läks mööda, ja tugev ning võimas tuul, mis lõhestas mägesid ja purustas kaljusid, käis Issanda ees. Aga Issandat ei olnud tuules. Ja tuule järel tuli maavärisemine, aga Issandat ei olnud maavärisemises.
12Ja maavärisemise järel tuli tuli, aga Issandat ei olnud tules. Ja tule järel tuli vaikne, tasane sahin.
13Kui Eelija seda kuulis, siis ta kattis oma näo kuuega ja läks välja ning seisis koopasuus. Ja vaata, temale kostis üks hääl, kes küsis: „Mis sa siin teed, Eelija?”
14Ta vastas: „Ma olen tõsiselt ägestunud Issanda, vägede Jumala pärast, sest Iisraeli lapsed on hüljanud sinu lepingu, nad on kiskunud maha sinu altarid ja on mõõgaga tapnud sinu prohvetid. Mina üksi olen üle jäänud ja nad püüavad võtta mu hinge.”

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.