Usukindlus

Pidin oma väikese tütre Ava kooli viima, kuid garaažiukse mehhanism oli rivist välja läinud. Sain ust avada ja sulgeda käsitsi, kuid nupp ei töötanud. Tütar pani seda tähele ja muutus ärevaks. Autosse istudes olid tal juba pisarad silmas: “Kui me läheme garaaži, siis me ei saa enam välja, jääme lõksu!” Läksin tagasi ukse juurde ja näitasin talle, kuidas seda käsitsi avada saab. See rahustas lapse maha. Andsin talle lubaduse, et me ei saada teda kunagi sellisesse paika, kus ta saab haiget või jääb lõksu. Mulle meenus lugu iisraellastest, kes võisid olla samasuguses olukorras. Nende ees laius meri ja tagant lähenes vaarao sõjavägi. Teame, et Jumal ei jätnud neid maha. Nagu minu tütar Ava, vajan ka mina vahel julgustavaid sõnu ja kinnitust, et Jumal ei jäta mind kunagi maha. Ka siis, kui minu ees on meri ja taga vaenlased, võib Jumal anda väljapääsu.