Jumala rahu

Lugege Johannese 16:15-33

Seda ma olen teile rääkinud, et teil oleks rahu minus. Maailmas ahistatakse teid, aga olge julged: mina olen maailma ära võitnud.

Johannese 16:33
Minu abikaasa onu Jim oli parasjagu haiglas operatsioonil, kui saime ehmatava teate. Tema ainus poeg oli hukkunud metsatöödel. Jim suutis vaid korrata: “Miks pidi tema lahkuma, mitte mina?” Ta kisendas Jumala poole ja oli täiesti lohutamatu. Viimaks said pisarad otsa ja saabus rahu. Hiljem ta rääkis meile: “Püha Vaim andis mulle hingerahu. Ma sain kindla teadmise, et mu poeg on taevase Isa juures. See veendumus andis mulle rahu, mida üksnes Jumal suudab anda.” Enne surma pöördus Jeesus jüngrite poole ja andis teada, et saabub aeg, mil nende usk proovile pannakse. Samas ta tõotas anda rahu ja julgustas olema usus kindlad, mis toob viimaks võidu. See on olnud kristlaste kogemus rasketel aegadel – kõigepealt meeleheide, siis Püha Vaimu ligiolu tajumine ja viimaks lohutav teadmine, et Jumal ei jäta omasid maha. See on rahu, mille Jeesus tõotas meile anda. Välistele asjaoludele vaatamata on ta alati meiega ja kord on meil osa tema lõplikus võidus.

Palve

Armuline Jumal, toome tänu Sinu suure armastuse eest. Aita meid võita kõik kahtlused. Aamen.

Päeva mõtisklus

Jumal on kõiges minuga.

Palve tulipunkt

LEINAJAD

Johannese 16:15-33
15Kõik, mis on Isal, on minu päralt, seepärast ma ütlesin, et ta võtab minu omast ja kuulutab teile.
16Veel pisut aega, ja te ei näe mind enam, ja taas pisut aega, ja te näete mind jälle.”
17Siis mõned ta jüngrid ütlesid üksteisele: „Mis see on, mida ta meile ütleb: „Veel pisut aega, ja te ei näe mind enam, ja taas pisut aega, ja te näete mind jälle!” ning „Ma lähen Isa juurde!”?”
18Nad ütlesid siis: „Mis see on, mida ta ütleb: „Veel pisut aega”? Me ei tea, mida ta räägib.”
19Jeesus märkas, et nad tahtsid temalt midagi küsida, ja ütles neile: „Te arutate omavahel seda, et ma ütlesin: „Veel pisut aega, ja te ei näe mind, ja taas pisut aega, ja te näete mind jälle.”
20Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, teie nutate ja kaeblete, aga maailm on rõõmus. Teid kurvastatakse, kuid teie kurbus muutub rõõmuks.
21Kui naine toob last ilmale, siis ta on murelik, sest tema tund on kätte jõudnud. Aga kui ta lapse on sünnitanud, ei tuleta ta enam oma vaeva meelde rõõmu pärast, et inimene on sündinud maailma.
22Nüüd on teilgi muretsemist, aga kui ma näen teid jälle, on teie süda rõõmus ja keegi ei võta teie rõõmu teilt ära.
23Ja sel päeval ei küsi te minult enam midagi. Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, mida te iganes palute Isalt, seda ta annab teile minu nimel.
24Tänini ei ole te midagi palunud minu nimel. Paluge, ja te saate, et teie rõõm oleks täielik!
25Seda ma olen rääkinud teile võrdumites. Tuleb tund, mil ma ei räägi teile enam võrdumites, vaid kuulutan teile Isast avalikult.
26Sel päeval te palute minu nimel. Ja ma ei ütle teile, et mina palun Isa teie eest,
27sest Isa ise armastab teid, kuna teie olete armastanud mind ja uskunud, et mina olen tulnud Jumala juurest.
28Ma olen pärit Isa juurest ja tulnud maailma, taas ma jätan maailma ja lähen Isa juurde.”
29Ta jüngrid ütlesid: „Vaata, nüüd sa räägid täie selgusega ega räägi võrdumitega.
30Nüüd me teame, et sina tead kõike ega vaja, et keegi sinu käest küsiks. Seetõttu me usume, et sina oled pärit Jumala juurest.”
31Jeesus vastas neile: „Kas te nüüd usute?
32Ennäe, tund tuleb ja on juba tulnud, et teid hajutatakse igaüks ise kohta ning te jätate mu üksi. Ja ometi ma ei ole üksi, sest Isa on minuga.
33Seda ma olen teile rääkinud, et teil oleks rahu minus. Maailmas ahistatakse teid, aga olge julged: mina olen maailma ära võitnud.”

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.