Helde süda

Restoranist lahkudes võtsin sealt karbiga kaasa õhtusöögi ülejäägi. Tänaval märkasin laterna all seismas räsitud välimusega meest, kilekotid käes. Otsustasin silmsidet vältida ja kahtlasest mehest kiiresti mööduda. Mind märganud, osutas ta toidukarbile ja küsis: “Proua, kas see sööte selle kindlasti ära?” Peatusin ja ulatasin talle karbi sõnadega: “Palun võtke see endale.” Istusin autosse ja olin sellest kohtumisest pisut üllatunud. Heitsin pilgu tagasi ja märkasin, et mees oli juba sööma asunud. Tol õhtul andsin lubaduse edaspidi tähele panna abivajajaid tänaval. Kui ma muud teha ei saa, siis ütlen hea sõna või annan oma toidukarbi. Ma ei saa aidata kogu maailma näljaseid ja Jumal ei nõuagi seda. Mina saan teha seda, mis on minu võimuses. Jumal ootab meilt tähelepanu ligimeste suhtes, keda saame aidata avatud käte ja südamega.