Sünnipäev

Lugege Psalm 139:1-18

Õpeta meid meie päevi arvestama, et me saaksime targa südame!

Psalm 90:12
Elan hooldekodus, kus minu ülesandeks on korraldada sünnipäevi. Kord kuus tuleme kokku, et lisaks ühisele tähistamisele mõelda ka sellele, kuidas oleme kasvanud Jumala armus. Ma tuletan tavaliselt meelde meie tänast kirjakohta, mis aitab teemale keskenduda. Kas oleme armastanud oma ligimesi nii, nagu Jumal on armastanud meid? Kas julgeme tunnistada oma vigu ja otsida Jumala juhtimist tulevikus? Vahel loeme sünnipäeva puhul ka psalmi 139, mis kõnetab palju isiklikumalt. Autor tundis hästi Jumalat ja tema lunastavat ligiolu. Ta oli sellest igas olukorras teadlik, ka siis, kui ta püüdis Jumala kutset eirata. Nii nooruses kui vanaduses on meil võimalus otsida Issandat ja pühendada end Jumala ja ligimeste teenimisele.

Palve

Armuline Jumal, aita võtta vastu Vaimu juhatust, et pühenduda ustavalt Sinu teenimisele nüüd ja tulevikus. Palvetagem Jeesuse õpetuse kohaselt: „Meie Isa, kes sa oled taevas! Pühitsetud olgu sinu nimi! Sinu riik tulgu, sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal! Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev! Ja anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele! Ja ära saada meid kiusatusse, vaid päästa meid ära kurjast!“ [Sest sinu päralt on riik ja vägi ja au igavesti. Aamen.]

Päeva mõtisklus

Iga eluaasta on antud Jumala armus kasvamiseks.

Palve tulipunkt

NEED, KES TÄHISTAVAD SÜNNIPÄEVA

Psalm 139:1-18
1Laulujuhatajale: Taaveti laul. Issand, sa uurid mind läbi ja tunned mind.
2Sina tead, millal ma maha istun ja millal ma tõusen; sa mõistad kaugelt ära mu mõtted.
3Sa mõõdad ära mu käimise ja mu pikali-olemise, ja kõik mu teed on sulle tuttavad.
4Sõna ei ole veel mu keelel, kui ennäe - sina, Issand, tead selle kõik ära.
5Tagant ja eest sa ümbritsed mind ja paned oma pihu mu peale.
6See tundmine on minule imeline, see on liiga kõrge, et saaksin sellest jagu.
7Kuhu ma võiksin minna su Vaimu eest? Ja kuhu ma põgeneksin su palge eest?
8Kui ma astuksin taevasse, siis oled sina seal; kui ma teeksin endale aseme surmavalda, vaata, sina oled seal!
9Kui ma võtaksin koidutiivad ja asuksin elama viimse mere äärde,
10siis sealgi su käsi juhataks mind ja su parem käsi haaraks minust kinni.
11Ja kui ma ütleksin: „Katku mind pimedus ja valgus mu ümber saagu ööks!”,
12siis pimedus ei oleks pime sinu ees, vaid öö oleks nagu päev, pimedus oleks otsekui valgus.
13Sest sina valmistasid mu neerud ja kudusid mind mu ema ihus.
14Ma tänan sind, et olen nii kardetavalt imeliselt loodud. Imelised on sinu teod, seda tunneb mu hing hästi.
15Mu luud ei olnud varjul sinu eest, kui mind salajas loodi, kui mind maa sügavuses imeliseks kooti.
16Su silmad nägid mind juba mu eos ja su raamatusse kirjutati kõik päevad, mis olid määratud, ehk küll ühtainustki neist ei olnud olemas.
17Ent kui kallid on mulle sinu mõtted, oh Jumal! Kui väga suur on nende arv!
18Kui ma hakkaksin neid ära lugema, oleks neid rohkem kui liiva. Kui ma ärkan, olen ma alles sinu juures.

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.