Vastutus

¹Peetrus ja Johannes läksid üles pühakotta palvusele, mida peeti pärastlõunal kella kolme ajal.
²Ja sinna kanti mees, kes oli sündimisest saadik jalutu. Ta pandi päevast päeva pühakoja selle ukse ette, mida nimetatakse Ilusaks väravaks, pühakotta minejailt almuseid paluma.
³Kui ta nägi Peetrust ja Johannest pühakotta astumas, palus ta neilt almust.
⁴Siis Peetrus vaatas koos Johannesega teda ainiti ning ütles: „Vaata meie peale!”
⁵Too jäigi neile otsa vaatama, lootes neilt midagi saada.
⁶Aga Peetrus ütles: „Hõbedat ega kulda mul ei ole, aga mis mul on, seda ma annan sulle: Jeesuse Kristuse, Naatsaretlase nimel - tõuse ja kõnni!”
⁷Ja ta haaras kinni jalutu paremast käest ning aitas ta üles. Ja otsekohe said selle jalapöiad ja pahkluud tugevaks
⁸ning ta hüppas püsti, seisis ja kõndis ning läks koos nendega pühakotta sisse, käies ja hüpeldes ning Jumalat kiites.
⁹Ja kogu rahvas nägi teda kõndimas ja Jumalat kiitmas.
¹⁰Nad tundsid temas ära sama mehe, kes oli istunud almuse saamiseks pühakoja Ilusa värava ees, ja nad olid imestunud ja kohkunud sellest, mis temaga oli sündinud.