Usk ja teod

Lugege 1. tessalooniklastele 2:1-12

Nõnda oleksime meiegi hellusest teie vastu andnud heameelega teile mitte üksnes Jumala evangeeliumi, vaid ka oma hinge, kuna te olite saanud meile armsaks.

1. tessalooniklastele 2:8
Kutsun vahel sõpru palveteenistusele, kuid nad jätavad enamasti tulemata. Üks mu sõpradest vastas: “Enne, kui teisi kutsud, püüa ise elada kristlasele kohaselt!” Paulus koos kaastööliste Siilase ja Timoteosega mõistsid, et inimesed kuulavad nende sõnumit vaid siis, kui kuulutajate eluviis peegeldab Kristuse armastust. Pauluse 1. kiri tessalooniklastele kannab sõnumit: teod räägivad sõnadest valjemini. Olulised on õpetamine ja jutlustamine, kuid Kristus tuleb esile ka meie eluviisis. Algkristlased panid tähele lisaks õpetusele ka kuulutajate armastust isekeskis. (Ap 2:42-47) Ükski inimene pole täiuslik. Eluviis ei muutu üleöö, kuid kui järgime Jeesuse eeskuju, saab tema meis järk-järgult esile tuua uue elu, mis õnnistab paljusid kaasinimesi. Kui meie sõnad ja teod kokku kõlavad, on meie kuulutus Jeesusest Kristusest palju veenvam.

Palve

Armastav Jumal, me usume, et Sinu armastus ja vägi muudavad meid enam Jeesuse sarnaseks. Aita olla valguseks ja soolaks selles maailmas. Aamen.

Päeva mõtisklus

Kuidas paistab Kristus minu kaudu maailma?

Palve tulipunkt

PASTORID

1. tessalooniklastele 2:1-12
1Teie, vennad, teate ju meie tulekut teie juurde, et see ei ole läinud tühja.
2Kuigi me just enne, nagu te teate, olime kannatanud ja meid teotati Filippi linnas, andis Jumal meile siiski julguse kuulutada Jumala evangeeliumi suure võitlusega.
3Meie manitsused ei tulene eksitusest ega ebapuhtusest ega pettusest.
4Vastupidi, me räägime nõnda, nagu Jumal meid on arvanud kõlblikuks, et usaldada meie kätte evangeelium: me ei räägi, et meeldida inimestele, vaid Jumalale, kes meie südamed läbi katsub.
5Sest nagu te teate, ei ole me kunagi tulnud lipitsevate kõnedega ega ajendatuna ahnusest, Jumal on tunnistajaks.
6Me ei otsi kiitust inimestelt, ei teilt ega muilt,
7kuigi me kui Kristuse apostlid oleksime võinud olla tähtsad; vaid me olime malbed teie keskel, nii nagu toitja ema hellitab oma lapsi;
8nõnda oleksime meiegi hellusest teie vastu andnud heameelega teile mitte üksnes Jumala evangeeliumi, vaid ka oma hinge, kuna te olite saanud meile armsaks.
9Teie ju mäletate, vennad, meie vaeva ja pingutust! Töötades ööd ja päevad, et mitte saada koormaks kellelegi teist, kuulutasime teile Jumala evangeeliumi.
10Teie ja Jumal olete tunnistajaks, kui vagalt ja õiglaselt ja laitmatult me oleme käitunud teiega, kes te usute;
11nagu te teate sedagi, kuidas me igaühte teie seast otsekui isa oma lapsi
12julgustasime ja lohutasime ja keelitasime, et te elaksite Jumala vääriliselt, kes teid kutsub oma kuningriiki ja kirkusse.

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.