Kristuse Ihu

Lugege 1. korintlastele 12:12-27

Need ihuliikmed, mis tunduvad olevat nõrgemad, on tingimata vajalikud.

1. korintlastele 12:22
Olin teel kodu poole, seljas raske viljakott. Kuna kandsin tavaliste jalanõude asemel libedaid plätusid, siis libisesin mägiraja kiviklibul ja minu vasaku jala väike varvas sai viga. Ma ei pööranud sellele alguses tähelepanu, kuid järgmisel päeval oli varvas tumepunane ja paistes. Vaatamata valule olin sunnitud toimetusi tegema ja ringi käima. Nüüd sain aru, kui oluline on väikese varba roll kõndimisel ja tasakaalu hoidmisel. Järgmisel kahel nädalal pidin väga ettevaatlikult liikuma ja tervetele varvastele toetuma, et traumast paraneda. See kogemus on aidanud mul mõista Pauluse sõnu Kristuse Ihu kohta. Kui selle kõige nõrgem liige viga saab, kannatab kogu organism. Kui väike varvas meile nii tähtis on, kuivõrd oluline on hoolida kaasinimestest, eriti neist, kes tunduvad esmapilgul tähtsusetud.

Palve

Armas Jumal, aita hoolida Kristuse Ihu kõigist liikmetest, et keegi ei oleks kõrvale jäetud. Aamen.

Päeva mõtisklus

Tänan Jumalat kõigi ihuliikmete eest.

Palve tulipunkt

LIIKUMISPUUDEGA INIMESED

1. korintlastele 12:12-27
12Sest nii nagu ihu on üks tervik ja sel on palju liikmeid, aga kõik selle ihu liikmed, kuigi neid on palju, on üks ihu, nõnda on ka Kristus.
13Sest meie kõik oleme ühe Vaimuga ristitud üheks ihuks, olgu juudid või kreeklased, olgu orjad või vabad, ning me kõik oleme joodetud ühe Vaimuga.
14Sest ihu ei ole üks liige, vaid paljud liikmed.
15Kui jalg ütleks: „Et ma ei ole käsi, siis ma ei kuulu ihusse”, kas ta sellepärast ei kuulu ihusse?
16Ja kui kõrv ütleks: „Et ma ei ole silm, siis ma ei kuulu ihusse”, kas ta sellepärast ei kuulu ihusse?
17Kui kogu ihu oleks silm, kuhu jääks siis kuulmine? Kui kogu ihu oleks kuulmine, kuhu jääks siis haistmine?
18Aga nüüd on Jumal seadnud iga üksiku liikme ihu külge, nõnda nagu tema tahtis.
19Kui aga need kõik oleksid üks liige, kuhu jääks siis ihu?
20Nüüd on aga küll palju liikmeid, kuid üks ihu.
21Ent silm ei või öelda käele: „Mul ei ole sind tarvis!” või jälle pea jalgadele: „Mul ei ole teid tarvis!”,
22vaid hoopis vastupidi - need ihuliikmed, mis tunduvad olevat nõrgemad, on tingimata vajalikud,
23ja neid, mis meile ihus tunduvad olevat autumad, ümbritseme erilise auga, ning oma näotuile liikmeile anname rohkem nägusust.
24Meie nägusail liikmeil ei ole seda ju tarvis. Kuid Jumal on ihu nõnda seadnud, et ta on andnud puudulikumale rohkem au,
25et ihus ei oleks lõhestumist, vaid et liikmed üksmeelselt muretseksid üksteise eest.
26Ja kui üks liige kannatab, siis kannatavad koos temaga kõik liikmed, ja kui ühte liiget austatakse, siis rõõmustavad sellest ühtlasi kõik liikmed.
27Teie olete aga Kristuse ihu ning igaüks omast kohast tema liikmed.

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.