Pühad hetked

Lugege Luuka 22:14-20

Aga kui nad teed mööda edasi läksid, jõudsid nad ühe vee äärde. Ja eunuhh lausus: „Ennäe, vesi! Mis takistab, et mind ei võiks ristida?”

Apostlite teod 8:36
Minu tavaline teekond kirikust koju kulgeb mööda külateed, mis möödub ühest mulle olulisest kohast. Seal, kus algab jõge ületav sild, võib pühapäeviti näha parkimas hulgaliselt autosid. Rahvahulk on siis kogunenud kaldapealsele, et elada kaasa ristimistalitusele. See paik on olnud tunnistajaks paljudele pühalikele hetkedele, mil Jumala lapsed on andnud tõotuse Kristust järgida. Kui juhtun vahel just ristimise hetkel üle silla sõitma, mõjub vaatepilt sama liigutavalt, nagu õnnistussõnad jumalateenistuse lõpus. Näha uute vendade ja õdede liitumist Kristuse kirikuga pakub mulle suurt rõõmu. Ristimise läbi saab meile osaks Jumala arm ning me teame, kes me oleme ja kuhu kuulume. Oleme taevase Isa armsad lapsed, loodud armastuse läbi, mida kinnitab Jeesuse elu, surm ja ülestõusmine.

Belinda Jo “B.J.” Mathias (Mississippi, USA)

Palve

Taevane Isa, täname Sind hetkede eest oma usuteel, mis ilmutavad Sinu armastust. Aita neid hetki kalliks pidada. Jeesuse nimel. Aamen.

Päeva mõtisklus

Ristimine on Jumala armuvahend.

Palve tulipunkt

VASTPÖÖRDUNUD

Luuka 22:14-20
14Ja kui tund tuli, istus Jeesus maha ja apostlid koos temaga.
15Ja ta ütles neile: „Ma olen südamest igatsenud seda paasat süüa teiega enne oma kannatamist,
16sest ma ütlen teile, ma ei söö seda enam, kuni kõik on läinud täide Jumala riigis.”
17Ja ta võttis karika, tänas ning ütles: „Võtke see ning jagage eneste vahel!
18Sest ma ütlen teile, mina ei joo nüüdsest peale viinapuu viljast, kuni Jumala riik on tulnud.”
19Ja ta võttis leiva, tänas ja murdis ja andis neile, öeldes: „See on minu ihu, mis teie eest antakse. Seda tehke minu mälestuseks!”
20Selsamal kombel võttis ta ka karika pärast õhtusöömaaega ja ütles: „See karikas on uus leping minu veres, mis teie eest valatakse.
Loe Piibel.net lehel

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.