Kohalolek

Lugege Iiob 1:13-22

Siis nad [Iiobi sõbrad] istusid maas koos temaga seitse päeva ja seitse ööd, ja ükski ei rääkinud temaga sõnagi, sest nad nägid, et ta valu oli väga suur.

Iiob 2:13
Kui mu vanaisa tervis halvenes, hakkasin teda sagedamini külastama. Seda tegid ka minu teised sugulased ning vanaisa ei jäänud hospiitsis kunagi päris üksi. Me istusime vahel kaua vaikides tema toas ja palvetasime tema pärast. Sel ajal läksid mu mõtted Iiobi peale, kes jäi ustavaks ka keset raskeid kaotusi ja tänas ikkagi Jumalat. Teda külastasid sõbrad (Ii 2:13), kes istusid tema kõrval vaikides seitse päeva ja ööd. See oli nende sõnatu lohutus sõbrale. Sageli on just vaikimine kõige parem viis leinavat või kannatavat inimest aidata. Olukorras, kus ükski sõna ei suuda valu väljendada, räägib lihtsalt kohalolek kõige valjemini. Need vaikuses veedetud päevad aitasid Iiobil oma mure ja kannatusega toime tulla ning vajalikku tuge leida. Vahel tunneme end võimetuna kedagi lohutama, sest kaotusevalu näib liiga suur ja me ei tea, mida öelda. Sellistel pimedatel hetkedel tuletab vaikne ligiolu kannatajale meelde, et teda armastatakse.

Paul Farley (Põhja-Carolina, USA)

Palve

Armas Issand, aita meid tajuda Sinu kohalolu ja armastust teiste inimeste toetuse kaudu. Aamen.

Päeva mõtisklus

Jagan Jumala armastust igas olukorras.

Palve tulipunkt

NEED, KELLE TERVIS HALVENEB

Iiob 1:13-22
13Ja ühel päeval, kui ta pojad ja tütred olid söömas ja veini joomas oma vanima venna kojas,
14tuli käskjalg Iiobi juurde ja ütles: „Härjad olid kündmas ja emaeeslid nende kõrval söömas,
15aga seebalased tulid kallale ja võtsid need ära ja lõid poisid mõõgateraga maha. Ainult mina üksi pääsesin seda sulle teatama.”
16Kui ta alles rääkis, tuli teine ja ütles: „Jumala tuli langes taevast ning süütas lambad, kitsed ja poisid ning põletas nad ära. Ainult mina üksi pääsesin seda sulle teatama.”
17Kui ta alles rääkis, tuli teine ja ütles: „Kaldealased tegid kolm salka ja tungisid kaamelite kallale ning võtsid need ära ja lõid poisid mõõgateraga maha. Ainult mina üksi pääsesin seda sulle teatama.”
18Kui ta alles rääkis, tuli veel üks käskjalg ja ütles: „Su pojad ja tütred olid söömas ja veini joomas oma vanima venna kojas.
19Vaata, siis tuli kõrbe poolt suur tuul, tõukas koja nelja nurka ja see langes noorte meeste peale, nõnda et nad surid. Ainult mina üksi pääsesin seda sulle teatama.”
20Siis Iiob tõusis ja käristas oma kuue lõhki, ajas pea paljaks, heitis maha, kummardas
21ja ütles: „Alasti olen ma emaihust tulnud ja alasti pöördun ma tagasi. Issand on andnud ja Issand on võtnud; Issanda nimi olgu kiidetud!”
22Kõige selle juures ei teinud Iiob pattu ega rääkinud Jumala kohta halba.
Loe Piibel.net lehel

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.