Jumala ustavus

Viiendal eluaastal tabas mind südamehaigus endokardiit, mida oli tol ajal väga raske ravida ja mu elu oli umbes aasta vältel ohus. Minu peres polnud kristlasi, kuid meie väikeses linnas oli kohaliku kiriku juures pühapäevakool. Sealne õpetaja kuulis minust ja tuli meid lastegrupiga külastama. Ma ei mäleta enam seda, millest räägiti, kuid ma sain kingituseks väikese pildi Jeesusest, kes hoidis süles lambatalle. Pildil oli kiri: Jeesus on Hea Karjane. Tagaküljele olid lapsed pliiatsiga kirjutanud häid soove. Meie pere on korduvalt elukohta vahetanud, kuid vaatamata kõigile kolimistele on see pilt mul endiselt alles. Sellest tuhmunud kirjadega pildist on saanud minu reliikvia, mis tuletab meelde Jumala ustavust. Ta ootas kannatlikult aega, mil mõistsin viimaks Hea Karjase kutset oma elus. Tänane piiblisalm kinnitab, et need, kes ootavad Issandat, saavad uut rammu. Olen juba 85 ja kogenud nii tervenemist kui vaimulikku uuenemist. Jumal on ustav. Mida varem tema juurde tuleme, seda kauem saame käia koos Kristusega ja tuua Jumalale au.