Meie koormad

2014. aastal diagnoositi mul ajukasvaja. Kuigi operatsioon kestis üle viie tunni, ei õnnestunud arstidel seda päriselt eemaldada ning mulle määrati kiiritusravi, mis pidi kasvaja levikut pidurdama. See oli mulle raske hoop. Olin elanud 80 aastat energilist ja iseseisvat elu, kuid nüüd pidin kohanema mitmesuguste piirangutega: kahjustatud said nägemine, ajuripatsi talitlus, adrenaliini tootmine ja muud ajufunktsioonid. Ma ei saanud enam autot juhtida, mis muutis mu eluviisi, eriti osalemist kiriku ja kogukonna ettevõtmistes. Pärast ravi lõppemist ilmusid välja vabatahtlikud koguduseliikmed, kes olid valmis mind igale poole sõidutama. Nad on seda teinud juba üle kolme aasta ja meist on saanud lähedased sõbrad, kes üksteise elu rikastavad. Need raskused ja kogukonna toetus on aidanud mul mõista galaatlastele saadetud kirja sõnumit, mis räägib vastastikusest sõltumisest. Kui kanname üksteise koormaid, loome pühadusele rajatud suhted. Elu on lühike ja õigem on see pühendada headusele ning ligimeste armastamisele ja aitamisele.