Kiri Jumalale

Minu õde meisterdas ükskord paberist koti ja nimetas selle “Jumala kotikeseks”. See ripub tänini meie magamistoas. Sinna pidime panema oma kirjad ja palvesoovid, et Jumal neid lugeda saaks.See idee pani mind alguses muigama, kuid hiljem mõistsin, et suhe Jumalaga võib toimida väga erineval viisil. Kord, kui olin mingil põhjusel eriti kurb, panin kõik oma tunded ja palvesoovid paberile kirja, kuid jätsin selle siiski kotikesse panemata. Mõned kuud hiljem sattusin oma kirja uuesti lugema ning mõistsin, et olukord, mida ma tookord kartsin, oli vahepeal olematuks muutunud. Lisaks sellele olid mõned mu palved täitunud ning Jumal oli mulle enamgi kinkinud. Jumal kuuleb kõiki palveid vaatamata nende edastamise viisile. Taavet kinnitab, et Jumal kuulis ta anumise häält (Ps 28:6). See käib ka meie kohta − meie ülesanne on palvetada.