Hirm

Lugege Nehemja 6:1-15

Sest nad kõik tahtsid meid hirmutada, mõeldes: „Nende käed muutuvad töö jaoks lõdvaks ja see jääb tegemata.” Aga kinnita nüüd sina, Jumal, minu käsi!

Nehemja 6:9
2003. aastal teenisin misjonärina Libeerias Aafrikas. Samal ajal viis ÜRO läbi desarmeerimist pärast 14 aastat kestnud kodusõda. Liikvel oli palju lapssõdureid, kes olid hirmul ja keeldusid relvi loovutamast. Töötasime seminaris, mille akende taga kostis sageli tulistamist. Päeva jooksul pidime korduvalt laudade alla peituma, et end juhuslike kuulide eest kaitsta. Õppisin sel ajal palvetama Nehemja kombel, kes ei andnud alla ja otsustas mitte alluda neile, kes püüdsid teda hirmutada. Jumal vastas palvetele ja andis Nehemjale vaimulikku tarkust. Just hirm osutub sageli kõige kurjemaks vaenlaseks, mis tahab meid orjastada. Libeeria kogemus tegi meid tugevamaks igas mõttes ja kinnitas tahet jätkata evangeeliumi kuulutamist.Nehemja eeskuju julgustab meid võitma hirmu ning usaldama Jumalat.

Palve

Vägev Jumal, kui meid valdab hirm, aita usaldada Sinu abi mistahes ülesande täitmisel. Aamen.

Päeva mõtisklus

Jumal julgustab igas olukorras.

Palve tulipunkt

LAPSSÕDURID

Nehemja 6:1-15
1Aga kui Sanballat ja Toobija ja araablane Gesem ja meie muud vaenlased said kuulda, et mina olin ehitanud müüri ja et sellesse ei olnud enam jäänud pragugi, kuigi ma selle ajani veel ei olnud väravaile uksi ette pannud,
2siis läkitasid Sanballat ja Gesem mulle ütlema: „Tule, saame üksteisega kokku mõnes külas Oono orus!” Aga nad mõtlesid teha mulle kurja.
3Ma läkitasin nende juurde käskjalad, et need ütleksid: „Mul on suur töö teha ja ma ei saa tulla. Töö jääks seisma, kui ma selle jätan ja teie juurde tulen.”
4Nad läkitasid sel viisil mu juurde neli korda, kuid ma andsin neile sellesama vastuse.
5Siis läkitas Sanballat sel viisil viiendat korda oma sulase mu juurde, ja sel oli käes lahtine kiri,
6milles oli kirjutatud: „Rahvaste hulgas on saanud teatavaks, ja Gesem ütleb, et sina ja juudid kavatsete mässu. Seepärast sa ehitad müüri ja sa ise tahad saada neile kuningaks, nagu räägitakse.
7Sa oled seadnud isegi prohveteid, et nad Jeruusalemmas sinust kuulutaksid ja ütleksid: Juudal on kuningas! Nüüd saab kuningas sellest kuulda. Tule siis ja peame üheskoos nõu!”
8Aga ma läkitasin temale ütlema: „Ei ole sündinud midagi sellesarnast, millest sa räägid, vaid sa ise oled selle välja mõelnud.”
9Sest nad kõik tahtsid meid hirmutada, mõeldes: „Nende käed muutuvad töö jaoks lõdvaks ja see jääb tegemata.” Aga kinnita nüüd sina, Jumal, minu käsi!
10Ja kui ma läksin Mehetabeli poja Delaja poja Semaja kotta - tema ise oli takistatud -, siis ta ütles: „Kogunegem Jumala kotta, templi sisemusse, ja sulgegem templi uksed, sest nad tulevad sind tapma! Öösel tullakse sind tapma!”
11Aga mina vastasin: „Kas mees nagu mina peaks põgenema? Või kes minutaolistest võiks minna templisse ja jääda ellu? Mina ei lähe.”
12Sest vaata, ma sain aru, et Jumal ei olnud teda läkitanud, kuigi ta kõneles mu vastu prohvetisõna, vaid Toobija ja Sanballat olid teda palganud:
13ta oli palgatud selleks, et ma hakkaksin kartma ja teeksin nõnda ning patustaksin; see oleks toonud mulle halva kuulsuse, millega nad oleksid saanud mind teotada.
14Pea meeles, mu Jumal, Toobijat ja Sanballatit nende tegude pärast, samuti ka naisprohvet Nooadjat ja teisi prohveteid, kes tahtsid mind hirmutada!
15Nõnda sai müür valmis elulikuu kahekümne viiendal päeval viiekümne kahe päevaga.

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.