Usk ja kahtlused

¹Aga keegi mees oli haige, Laatsarus Betaaniast, Maarja ja tema õe Marta külast;
²Maarja oli aga see, kes võidis Issandat salviga ja kuivatas ta jalgu oma juustega; tema vend Laatsarus oligi haige.
³Õed saatsid nüüd Jeesusele sõna: „Issand, vaata, su sõber on haige.”
⁴Seda kuulnud, ütles Jeesus: „See haigus ei ole surmaks, vaid Jumala austuseks, et selle läbi austataks Jumala Poega.”
⁵Aga Jeesus armastas Martat ja ta õde ja Laatsarust.
⁶Kui ta nüüd kuulis, et Laatsarus on haige, jäi ta veel kaheks päevaks sinna, kus ta oli.
⁷Pärast seda ütles ta jüngritele: „Läki jälle Juudamaale!”
⁸Jüngrid ütlesid talle: „Rabi, alles nüüdsama otsisid juudid võimalust sind kividega surnuks visata, ja sina lähed jälle sinna?”
⁹Jeesus vastas: „Eks päeval ole kaksteist tundi? Kui keegi kõnnib päeval, siis ta ei komista, sest ta näeb selle maailma valgust.
¹⁰Kui aga keegi kõnnib öösel, siis ta komistab, sest temas ei ole valgust.”
¹¹Nii ta rääkis ja jätkas siis: „Meie sõber Laatsarus magab, kuid ma lähen teda unest äratama.”
¹²Siis ütlesid jüngrid talle: „Issand, kui ta magab, siis ta saab terveks.”
¹³Ent Jeesus oli kõnelnud ta surmast, nemad aga arvasid, et ta kõneleb unne suikumisest.
¹⁴Nüüd siis ütles Jeesus neile täie selgusega: „Laatsarus on surnud,
¹⁵ja ma rõõmustan teie pärast, et mind ei olnud seal, et te võiksite uskuda. Kuid läki tema juurde!”