Pühendus

Lapsepõlves sain vanaemalt kingituseks väikese Piibli, milles oli pühendus: “Kallis Greg! See väike Piibel on sinu esimene, hoia seda hästi. Sa kasvad varsti suureks ja õpid seda lugema. Ma palvetan, et Issand kaitseks sind ja aitaks kasvada terveks ja tugevaks poisiks ning et sa leiaksid alati Piiblist julgust ja jõudu läbi elu minnes. Sinu vanaema, 31. oktoober 1968.” Kasvasin usus ja pikkuses ning vahetasin väikese Piibli suurema vastu. Olin vanaema pühenduse juba unustanud, kuid hiljuti juhtusin silmama riiulis oma vana Piiblit. Lugesin uuesti pühendust ja kuulsin taas oma vanaema häält. Mind haaras meeleliigutus ja oleksin tahtnud vanaemale rääkida, kuidas Jumal on kuulnud ja vastanud tema palvetele ja kui tänulik olen tema kristliku eeskuju eest. Vanaema palved ja usk mõjutavad jätkuvalt minu elu. Kui vajan jõudu ja julgust, siis lähen alati Jumala sõna juurde, mis ei jäta mind kunagi häbisse. Meil kõigil on põhjust olla Jumalale tänulikud kristlike eeskujude eest.