Kalapüük

Hiljuti võtsin oma 5-aastase lapselapse Dayleni kaasa kalastusretkele. Poiss oli väga erutatud, sest lootis mõne kala kindlasti kätte saada, kuigi ta ei osanud öelda, mida saagiga peale hakata. Seadsin ridva korda ja lubasin poisil endal sööda konksu otsa panna ning vette heita. Lapselapse põnevus meenutas mulle mu enese kohtumist Kristusega ja otsust teda järgida. Ma tahtsin kasutada iga võimalust, et evangeeliumit jagada ja “inimesi püüda”. Sageli tahame lapse kombel kõike ise teha, kuna peame ennast kõige targemaks. Tegelikult teab meie taevane Isa asju paremini ja saadab meie ellu abilisi, kes aitavad meid kasvada ja areneda, et meist saaksid paremad teenijad. Kuna kala ei näkanud, hakkas Dayleni esialgne entusiasm peagi kahanema ning ta huvi pöördus mujale. Nii on see vahel nendega, kes püüavad Jumalat omast jõust teenida. Kui tulemusi pole, siis toob see kaasa pettumuse. Sellises olukorras vajame mentoreid, kes aitavad meid keskenduda ja õigel rajal püsida. Nii kasvame lähemale Jumalale ja neile, keda tema nimel teenime.