Meie lootus

Mul oli koolis väga raske. Kuna õppimine oli vaevaline, pidin sageli isalt abi paluma. Ma tundsin end alaväärsena ja hakkasin viimaks arvama, et mul pole elus midagi head loota. Isa, kes oli alati valmis aitama, mõistis minu tundeid ja julgustas mind lootma Jumalale, kes aitab iga väljakutsega toime tulla. Ta meenutas ka Jeesuse sõnu: “Pange tähele taeva linde: nad ei külva ega lõika ega kogu aitadesse, ning teie taevane Isa toidab neid. Eks teie ole palju enam väärt kui nemad?“ (Mt 6:26) Mõtlesin lindudele, kelle eest kantakse hoolt, vaatamata sellele, et nad koolis ei käi; lisaks luges isa mulle tänase kirjakoha Jh 3:16. Jumal armastab mind ka siis, kui ma oma ülesannetega toime ei tule. Ta annab mulle päikese, õhu, eluks vajaliku toidu ja kehakatte ning väga palju muud head. See ongi armastuse väljendus. Selle mõistmine andis mulle uut lootust − Jumal armastab mind ka siis, kui teen vigu.