Kodust kaugel

Lugege 1. Moosese raamat 28:10-22

Ja Issand juhatab sind alati ning toidab su hinge põuasel maal; ta teeb tugevaks su luud-liikmed ja sa oled otsekui kastetud rohuaed, veelätte sarnane, mille vesi ei valmista iial pettumust.

Jesaja 58:11
31-aastaselt olin jõudnud oma elus ristteele, sest minu neli aastat kestnud kooliõpetaja tööleping ühel Vaikse ookeani saarel hakkas lõpule jõudma. Minu maja asus külakeskusest eemal, mul polnud telefoniühendust ja läheduses polnud ühtki kirikut. Kuigi olin kodust tuhandete miilide kaugusel ja peagi töötuks jäämas, tundsin seal Jumala lähedust. Ühel päeval võtsin ette jalutuskäigu loodusesse, et mõelda rahulikult tulevikule. Mida Jumal minult ootab? Kas peaksin pöörduma tagasi Ühendriikidesse, astuma ülikooli või otsida uut tööd välismaal? Sealsamas tajusin korraga vastust: “Tee nagu õigeks pead, mina olen alati Sinuga ja tahan, et teeksid kõike koos minuga!” Minu südant täitis kindel rahu ja teadmine, et minu tulevik on Jumala kätes. Sellest päevast on möödunud 40 aastat ning Jumal on juhtinud iga mu sammu eluteel. Võin kinnitada, et Jaakobile antud tõotus on kehtinud ka minu jaoks: “Ja vaata, mina olen sinuga ja hoian sind kõikjal, kuhu sa lähed, ning toon sind taas sellele pinnale, sest ma ei jäta sind maha, kuni olen teinud, mis ma sulle olen öelnud!”

Palve

Armas Jumal, on väga kinnitav teada, et oled tõotanud meid mitte kunagi maha jätta. Täname Sinu ustavuse eest. Aamen.

Päeva mõtisklus

Jumal on minuga igal pool.

Palve tulipunkt

TÖÖOTSIJAD

1. Moosese raamat 28:10-22
10Jaakob aga lahkus Beer-Sebast ja läks Haarani poole.
11Ta sattus ühte paika ja ööbis seal, sest päike oli loojunud; ta võttis selle paiga kividest ühe, pani enesele peaaluseks ja heitis sinna paika magama.
12Ja ta nägi und, ja vaata, maa peal seisis redel, mille ots ulatus taevasse, ja ennäe, Jumala inglid astusid sedamööda üles ja alla.
13Ja vaata, Issand seisis tema ees ning ütles: „Mina olen Issand, su isa Aabrahami Jumal ja Iisaki Jumal. Maa, mille peal sa magad, ma annan sinule ja su soole.
14Ja sinu sugu saab maapõrmu sarnaseks ja sa levid õhtu ja hommiku, põhja ja lõuna poole, ja sinu ja su soo nimel õnnistavad endid kõik maailma suguvõsad.
15Ja vaata, mina olen sinuga ja hoian sind kõikjal, kuhu sa lähed, ning toon sind taas sellele pinnale, sest ma ei jäta sind maha, kuni olen teinud, mis ma sulle olen öelnud!”
16Siis Jaakob ärkas unest ja ütles: „Issand on tõesti selles paigas, mina aga ei teadnud seda!”
17Ja ta kartis ning ütles: „Küll on see paik kardetav! See pole muud midagi kui Jumala koda ja taeva värav!”
18Ja Jaakob tõusis hommikul vara ning võttis kivi, mille ta oli pannud enesele peaaluseks, ja pani selle sambaks püsti ning valas selle otsa peale õli.
19Ja ta pani sellele paigale nimeks Peetel; enne aga oli selle linna nimi Luus.
20Ja Jaakob andis tõotuse, öeldes: „Kui Jumal on minuga ja hoiab mind teel, mida käin, ja annab mulle leiba süüa ja riided selga,
21ja mina võin rahuga pöörduda oma isakotta, siis on Issand mulle Jumalaks,
22ja see kivi, mille ma panin sambaks, saab Jumala kojaks. Ja kõigest, mis sa mulle annad, ma annan sulle täpselt kümnist.”

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.