Jumala abi

Arstid andsid mulle ja mu õele teada, et meie emal oli jäänud elada vaid mõni kuu. Läksin koju, et tuua haiglasse emale vajalikke asju. Majja jõudes vajusin tugitooli ja ei suutnud enam pisaraid tagasi hoida. Olime emaga väga lähedased ja nüüd oli ta peagi lahkumas. Tajusin oma abitust ja ei teadnud, kelle poole südamevaluga pöörduda. Lisaks sellele vajasid mu pereliikmed tuge ja lohutust. Hakkasin palvetama: “Issand, ma vajan nõu ja kinnitust selles olukorras!” Haiglasse kurvalt tagasi jõudes hakkas sealne personal ka minu eest hoolitsema. Nad toetasid mind järgneva viie kuu jooksul kuni ema lahkumiseni. See osutus rahulikuks ajaks – mind täitis Jumala rahu, mis on ülem kui kogu mõistmine. Mistahes mured pole liialt suured, et me ei saaks neid palves Jumalale üle anda.