Jumala armastus

Teismelise eas olid minu suhted isaga halvad. Kuigi ta armastas mind, ütles ta vahel asju, mis minu tundeid haavasid. Ma kasvasin üles negatiivse minapildiga. Vanemaks saades hakkasin Jumala abiga mõistma, et on vale keskenduda vaid enese hingehaavadele, vaid tuleb püüda näha suuremat plaani. Isa sõnad polnud sugugi alati seotud minu eluga, vaid peegeldasid tema enese lapsepõlves kogetud hirme ja traumasid. Kord hiljem alandas ta mind minu tütre ees ja ma küsisin talt, miks ta nii käitub. Isa vastas, et ta hing valutab ja ta ei tea, kuidas sellega toime tulla. Kui palju kordi oli ta elus valanud oma valu kaasinimeste ja isegi Jumala peale. Olen tänulik Jumalale, kes on mind vabastanud hingevalust. Kui keegi mulle halvasti ütleb, ei võta ma seda isiklikult ja säilitan rahu. Kuna ma tean, et Jumal mind armastab, saan kohelda nii iseennast kui teisi lahkelt ja kaastundlikult.