Jumala ustavus

Aastalõpu lähenedes heitsin pilgu möödunud aasta sündmustele. Mul oli põhjust olla tänulik kogetud õnnistuste ja Jumala armu eest. Samas olin ise palju kordi nurisenud Jumala vastu. Alati, kui Jumala plaan minu omast erines, esitasin küsimuse: “Miks Issand? Kas sa ikka armastad mind?” Hiljem taipasin, et Jumala plaan oli parim. Sel aastal olen otsustanud vähem nuriseda. Seda lubadust pole kerge täita, sest mind võivad tabada raskused ja pettumused ning jälle tekib kiusatus küsida: “Miks ometi, Issand?” Mind kinnitab teadmine, et Jumal on alati minuga ning tahab mind ka sel aastal õnnistada. Tema armastus ja halastus on igal hommikul uued. Ma ei tea, mida uus aasta toob, aga olen otsustanud elada usus ja lootuses. Olen Jumalale tänulik nii möödunud aastate kui uue aasta eest. Usun, et ta teeb mu elus suuri asju.