Meeskond

Lugege 1. korintlastele 12:8-27

Teie olete aga Kristuse ihu ning igaüks omast kohast tema liikmed.

1. korintlastele 12:27
Poisikesena tahtsin pesapalli mängida ja unistasin edukast karjäärist kõrgliigas. Kahjuks ei saanud isa mind sõjainvaliidina aidata ja ma ei suutnud iseseisvalt mänguoskusi omandada. Treenerid ei näinud minus potentsiaali ning jätsid mu istuma varumängijate pingile. Mängu kutsuti vaid lootustandvad poisid. Järgmisel aastal kolis mu pere teise linna, kus tegutses Noorte Meeste Kristlik Ühing. Seal valitses teistsugune hoiak. Kõik said võimaluse mängida ja sõbralikud treenerid asusid mu oskusi lihvima. Nende meetodiks oli meeskonnatöö, eesmärkide püstitamine ja enesearendamine. Need kristlikud väärtused panid mu usule tugeva aluse. Jeesus kutsub meid kõiki mängima tema meeskonnas. Me moodustame Kristuse Ihu, milles keegi ei pea jääma kõrvalseisjaks või varumängijaks. Meil kõigil on võimalus vaimulikult kasvada Pühakirja lugemise, jumalateenistuse ja teenimistöö läbi.

Palve

Armas Issand, toome tänu võimaluse eest olla Sinu kiriku liikmed. Aita meid juhatada kaasinimesi Sinu ustavate järgijate hulka. Jeesuse nimel. Aamen.

Päeva mõtisklus

Püüan täna kedagi julgustada.

Palve tulipunkt

NOORED, KELLEST EI HOOLITA

1. korintlastele 12:8-27
8Nii antakse ühele Vaimu kaudu tarkusesõna, teisele aga tunnetusesõna sellesama Vaimu poolt;
9ühele usku sessamas Vaimus, teisele aga tervendamise armuande ikka samas Vaimus;
10ühele väge imetegudeks, teisele prohvetlikku kuulutamist, kolmandale võimet eristada vaime; ühele mitmesuguseid võõraid keeli, teisele aga keelte tõlgendamist.
11Aga kõike seda teeb üks ja sama Vaim, jagades igaühele eriosa, nõnda nagu tema tahab.
12Sest nii nagu ihu on üks tervik ja sel on palju liikmeid, aga kõik selle ihu liikmed, kuigi neid on palju, on üks ihu, nõnda on ka Kristus.
13Sest meie kõik oleme ühe Vaimuga ristitud üheks ihuks, olgu juudid või kreeklased, olgu orjad või vabad, ning me kõik oleme joodetud ühe Vaimuga.
14Sest ihu ei ole üks liige, vaid paljud liikmed.
15Kui jalg ütleks: „Et ma ei ole käsi, siis ma ei kuulu ihusse”, kas ta sellepärast ei kuulu ihusse?
16Ja kui kõrv ütleks: „Et ma ei ole silm, siis ma ei kuulu ihusse”, kas ta sellepärast ei kuulu ihusse?
17Kui kogu ihu oleks silm, kuhu jääks siis kuulmine? Kui kogu ihu oleks kuulmine, kuhu jääks siis haistmine?
18Aga nüüd on Jumal seadnud iga üksiku liikme ihu külge, nõnda nagu tema tahtis.
19Kui aga need kõik oleksid üks liige, kuhu jääks siis ihu?
20Nüüd on aga küll palju liikmeid, kuid üks ihu.
21Ent silm ei või öelda käele: „Mul ei ole sind tarvis!” või jälle pea jalgadele: „Mul ei ole teid tarvis!”,
22vaid hoopis vastupidi - need ihuliikmed, mis tunduvad olevat nõrgemad, on tingimata vajalikud,
23ja neid, mis meile ihus tunduvad olevat autumad, ümbritseme erilise auga, ning oma näotuile liikmeile anname rohkem nägusust.
24Meie nägusail liikmeil ei ole seda ju tarvis. Kuid Jumal on ihu nõnda seadnud, et ta on andnud puudulikumale rohkem au,
25et ihus ei oleks lõhestumist, vaid et liikmed üksmeelselt muretseksid üksteise eest.
26Ja kui üks liige kannatab, siis kannatavad koos temaga kõik liikmed, ja kui ühte liiget austatakse, siis rõõmustavad sellest ühtlasi kõik liikmed.
27Teie olete aga Kristuse ihu ning igaüks omast kohast tema liikmed.

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.