Usukangelased

Kodukandi arhiivi uurides sain palju teada oma esivanemate kohta, kes jõudsin 19. sajandil siinsetele aladele. Asunike pered ehitasid preeriasse üheskoos muldonne, külvasid vilja, kasvatasid lapsi ja püstitasid ka palvemaja, et teenida Jumalat nii kuumal suvel kui külmal talvel. Üks ülestähendus käis minu vanavanaisa kohta, kes oli julgustanud meie väikest kogukonda raskel ajal usku säilitama. Ta tuletas kaaslastele meelde apostel Pauluse sõnu, et neile, kes Jumalat armastavad, laseb Jumal kõik tulla heaks (Rm 8:28). Jumal oli tema pelgupaigaks ja eluasemeks. Mulle teeb suurt rõõmu teadmine, et võin uskuda ja teenida sama Jumalat, kellele lootis mu pere enam kui sajand tagasi. Olen pärinud usu ja väärtused, mis on mitme põlve jooksul minuni jõudnud. Psalmisti sõnad on endiselt päevakohased. Vanemate ja vanavanematena on meil võimalus mõjutada oma järeltulijate saatust. “Me jutustame tulevasele põlvele Issanda kiituseväärt tegudest, tema vägevusest ja tema imedest, mis ta on teinud.“ (Ps 78:4)