Kaotus

Viimasel kahel aastal on mu pere kogenud kaotusi. Kuna mu isa suri, tuli ema paigutada hooldekodusse. Pidime nende kodu tühjendama ja müüki panema. Istusin isa kirjutuslaua taha ja hakkasin ta pabereid sorteerima. Märkasin, kuidas kunagi eeskujulik käekiri aja jooksul ebakindlaks muutus. Sealsamas olid ema hoolega tehtud jõulukaunistused, mis täitsid mu südame kurbusega. Paari nädalaga said pikka eluteed meenutavad mälestused kokku pakitud või maha müüdud. Tühjas majas oli väga kurb käia, kuid siis meenusid mulle Jeesuse lohutavad sõnad: “Minu Isa majas on palju eluasemeid. Kui see nõnda ei oleks, kas ma siis oleksin teile öelnud, et ma lähen teile aset valmistama?“ (Jh 14:2). See teadmine kergendas mu leina ja tõi südamesse tänu igavese kodu eest, kus meid ootab ees rõõm, mitte lahkumine, kaotused ja pisarad.