Õnnistus
Lugege Johannese 17:13-26
Aga ma ei palu üksnes nende eest, vaid ka nende eest, kes nende sõna läbi hakkavad minusse uskuma.
Johannese 17:20
Mäletan südamlikku kohtumist, mis toimus meie laulatusele järgneval vastuvõtul. Minu juurde tuli vanapaar, kes olid olnud mu vanavanemate sõbrad ja mind kogu elu tundnud. Pärast õnnitlusi meenutasid nad minu ema ja vanaema, kes olid mõlemad igavikku lahkunud. Nad võtsid mu käe ja rääkisid, et olid minu pärast palvetanud lapseeast alates. See oli üllatav kohtumine ja kõige tähendusrikkam vestlus, mida tollest päevast mäletan. Ma polnud neid inimesi kunagi lähedalt tundnud, kuid nemad olid minust alati hoolinud. Olen selle õnnistuse tähendust mõistma hakanud. Jeesus palvetas meie eest enne vangistust ja hukkamist. Ta palvetas jüngrite usukindluse ja pühitsuse pärast ning usaldas nende kätte hea sõnumi jagamise teiste inimestega. Lisaks palvetas ta nende eest, kes jüngrite sõna läbi hakkavad temasse uskuma – need oleme meie. Me kuulume kõik Jumala perekonda ja me saame väljendada armastust üksteise vastu eestpalvete läbi.
Palve
Taevane Isa, aita näha teisi läbi Sinu armastavate silmade. Aita olla mõistev kaasinimeste vajaduste suhtes ja palvetada nende eest. Aamen.
Päeva mõtisklus
Palvetan täna kellegi eest.
Palve tulipunkt
VASTABIELLUNUD