Armid

Lugege 2. korintlastele 12:7-10

Nii ma siis kiitlen meelsamini oma nõtrusest, et Kristuse vägi laskuks elama minu peale.

2. korintlastele 12:9
Olen märganud, et kui mind tabavad eluraskused, siis kaldun mõtlema lisaks päevaprobleemidele ka oma läbikukkumistele minevikus. Sellega seoses meenus mulle üks kristlik laul, mis räägib elust koos oma armidega. Kuidas seda mõista? Mulle meenus kunagi immunoloogia kursusel õpitu. Armistumine on osa paranemisprotsessist. Kui vigastus on armiks muutunud, on haav täielikult paranenud. See on hea sõnum. Seega võime armidesse erinevalt suhtuda. Need meenutavad meile kogetud valu või räägivad sellest, kuidas Jumal sekkus õnnetusse olukorda ja tõi meeleheite asemel paranemise ja lootuse. Meil on alati valida, kas mõtleme arme nähes valule ja kurbusele või Jumala igavesele armastusele, mis suudab lunastada, uuendada ja üles ehitada.

Palve

Jeesus, Haavatud Tervendaja, Sina mõistad me kannatusi ja suudad meid uueks luua. Aamen.

Päeva mõtisklus

Tänan Jumalat hingehaavade parandamise eest.

Palve tulipunkt

HAAVADE PARANEMINE

2. korintlastele 12:7-10
7ka võrratult suurte ilmutuste tõttu. Seepärast, et ma ei läheks kõrgiks, on mulle liha sisse antud vai, saatana ingel, mind rusikatega peksma, et ma ei läheks kõrgiks.
8Ma olen selle pärast kolm korda Issandat palunud, et see minust lahkuks.
9Kuid tema ütles mulle: „Sulle piisab minu armust, sest nõtruses saab vägi täielikuks.” Nii ma siis kiitlen meelsamini oma nõtrusest, et Kristuse vägi laskuks elama minu peale.
10Seepärast mul ongi hea meel nõtruses, vägivalla all, hädades, tagakiusamistes ja ahistustes Kristuse pärast, sest kui ma olen nõder, siis ma olen vägev.

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.