Usukindlus

⁵Ja ta viis tema õue ning ütles: „Vaata nüüd taeva poole ja loe tähti, kui sa suudad neid lugeda!” Ja ta ütles temale: „Nõnda saab olema sinu sugu!”
⁶Ja ta uskus Issandat ning see arvati temale õiguseks.
⁷Ja ta ütles temale: „Mina olen Issand, kes tõi sind Kaldea Uurist, et anda sulle päranduseks see maa!”
⁸Aga ta küsis: „Issand Jumal, millest ma ära tunnen, et ma selle pärin?”
⁹Siis ta vastas temale: „Too mulle kolmeaastane mullikas, kolmeaastane kits, kolmeaastane jäär ja turteltuvi koos lennuvõimelise pojaga.”
¹⁰Ja ta tõi temale kõik need, lõikas need keskelt lõhki ja pani vastavad pooled vastakuti; aga lindusid ta ei lõiganud lõhki.
¹¹Kui röövlinnud laskusid korjuste peale, siis peletas Aabram need minema.
¹²Aga kui päike loojus, vajus Aabram sügavasse unne, ja vaata, suur ja pime hirm haaras teda.
¹³Ja Issand ütles Aabramile: „Sa pead teadma, et su järglased on võõrastena maal, mis ei ole nende oma; nad tehakse orjadeks ja neid vaevatakse nelisada aastat.
¹⁴Aga ka rahvast, keda nad orjavad, ma karistan, ja selle järel nad tulevad ära suure varandusega.
¹⁵Sina ise aga lähed rahuga oma vanemate juurde, sind maetakse heas vanuses.