Diagnoos

Lugege 2. korintlastele 4:11- 5:4

Pühitsege Issandat Kristust oma südames, olles alati valmis kostma igaühele, kes teilt pärib aru lootuse kohta, mis teis on.

1. Peetruse 3:15
Juba kaks aastat on möödunud päevast, mil sain onkoloogilise diagnoosi. Tegemist on ravimatu vormiga. Minu sõbrad, perekond ja koguduseliikmed on mind sellest päevast saadik ümbritsenud palvete ja armastusega. Vähiravi keskuse personalist on saanud mulle otsekui teine perekond ning ma ootan keskuse igakuiseid külastusi. Hotellist haiglasse ravile sõites istus kord mu kõrvale noor naine, kes oli väga hirmul. Ta oli just saanud tõsise diagnoosi. Püüdsin teda lohutada ja rääkisin talle enda olukorrast. Naine päris imestunult, kuidas ma saan surmavast haigusest nii rõõmsameelselt rääkida. See andis mulle võimaluse oma usku jagada. Haigus on aidanud mul mõista, kuivõrd lõplik on inimelu, kuid meie eksistents ei piirdu maisusega. Me ei tea oma viimset päeva, kuid igaüks meist, nii terved kui haiged, saame võtta iga uut päeva Jumala kingitusena. Ma tean, kuhu olen teel, ja usaldan end Jumala hoolde.

Anita Gray (Pennsylvania, USA)

Palve

Taevane Isa, täname Sinu tõotuste eest, mis annavad meile lootust. Aamen.

Päeva mõtisklus

Toon oma eluga Jumalale au.

Palve tulipunkt

VÄHIHAIGED

2. korintlastele 4:11- 5:4
11Sest meid, kes me elame, antakse alatasa surma Jeesuse pärast, et ka Jeesuse elu avalduks meie surelikus ihus.
12Nii on surm tegev meis, elu aga teis.
13Aga et meil on sellesama usu vaim, millest on kirjutatud: „Ma usun, seepärast ma räägin”, siis meiegi usume ja ka räägime,
14teades, et see, kes äratas üles Issanda Jeesuse, äratab meidki koos Jeesusega üles ja seab enda ette koos teiega.
15Kõik sünnib ju teie heaks, et arm üha enamate inimeste tänu kaudu rohkenedes kasvaks Jumala austuseks.
16Seepärast me ei tüdi, vaid kuigi meie väline inimene kulub, uueneb seesmine inimene ometi päev-päevalt.
17Sest see praeguse hetke kerge ahistus saavutab meile määratult suure igavese au,
18meile, kes me ei pea silmas nähtavat, vaid nähtamatut, sest nähtav on mööduv, nähtamatu aga igavene.
1Me ju teame, et kui meie maine telkhoone maha kistakse, on meil elamu Jumala käest, käteta tehtud igavene hoone taevas,
2sest selles maises me ägame, igatsedes rõivastuda taevasesse eluasemesse,
3et meid ka lahti rõivastatuna ei nähtaks olevat alasti.
4Meie, kes oleme selles telgis, ägame ju koorma all, sest me ei taha lahti rõivastuda, vaid olla taevaselt rõivastatud, et elu neelaks ära sureliku.
Loe Piibel.net lehel

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.