Kõrbes

Minu abikaasa onu, kes elab Indiana osariigis, võttis paaril korral aastas ette teekonna loodepoolsesse kõrbesse. Ta väitis, et vajab aega üksinda kalju otsas istumiseks, et rahuneda ja mõtteid korrastada. Kuna onu tegi ka sealkandis misjonitööd, siis ühendas ta kõrbepuhkuse pikema ringreisiga. Me ei tea, kas ta järgis teadlikult Jeesuse eeskuju või tundis lihtsalt vajadust üksi olemiseks, kuid igal juhul tegi ta midagi sellist, mida kirjeldab Lk 5:16. Jeesuse elu oli väga pinev. Ta armastas tingimusteta kõiki inimesi ning esitas väljakutse kehtivale korrale. Teda ümbritses rahvas, kes ootas õpetust, tervist ja toitu. Selle kõige keskelt pidi ta vahel kõrvale tõmbuma, et olla koos oma Isaga. Ehk peaksime kõik sellest õppust võtma? Kui unustame puhata, kulutame viimaks kogu oma energia ning muutume igas mõttes kasutuks. Kui võtame aega, et olla koos oma Kaljuga, saame uue jõu ja armastava sõnakuulelikkuse oma taevase Isa teenimiseks.