Usaldus

Pärast peatraumat kulus mul põrutusest paranemiseks kaua aega. Ma ei suutnud siis korralikult lapse eest hoolitseda, abikaasaga suhelda, kirikus käia ega Piiblit lugeda. Isegi palvetamine oli raske. Kuigi mind ümbritsesid head ja abivalmid inimesed, tundsin end kasutuna ning elust äralõigatuna. Ühel kaunil kevadpäeval istusin meie maja taga oleval kaljurahnul. Korraga tundsin Jumala lähedust, mis jõudis minuni päikesepaiste, õrna tuulehoo ja linnulaulu kaudu. Mulle meenus tänane kirjakoht ning arvasin kuulvat Jumala häält: „Pane maha kõik hirmud, pisarad ja mured ning usalda mind!“ Möödus veel kolm kuud, kuni suutsin Pühakirja lugeda ja normaalselt vestelda. Vahel haaras mind taas masendus, kuid siis kinnitasin valjul häälel:“Jumal, ma usaldan Sind!“ Elus tuleb ette mitmesuguseid võitlusi, kuid Issand on alati meiega. Targem on usaldada oma elu tema kätesse, sest tema plaan on parim.