Meie palved

Meie esimene tütar oli nagu tulesäde, keda iseloomustasid enesekindlus ja ekstravertsus. Seda pani lastearst tähele juba esimesel tervisekontrollil. Meie noorem tütar oli hoopis teistsugune. Kui mõni võõras juhtus teda kõnetama, peitis ta end kohe ema sülle. Tema häbelikkus pani meid juba muretsema ning me hakkasime selle pärast palvetama. Teised kogenud emad rahustasid meid siiski maha ja soovitasid lasta lapsel rahulikult maailmaga kohaneda. Me palusime, et Jumal muudaks last, tegelikult vajas muutmist meie endi mõtteviis. Selle mõistmine aitas stressist üle saada. Üheksandal eluaastal üllatas tütar korraga kõiki, kui hakkas koolis laulma ja näitlema. Tänu palvetele ja heade sõprade nõule järgisime Jumala Vaimu juhtimist ja aitasime tütrel iseennast leida.