Läkitus

Mõned aastad tagasi viis meie pastor läbi piiblikursuse, mille eesmärgiks oli koguduse aktiveerimine, vaimulik kasv ning uute juhtide koolitamine. Paraku ei leidunud kursuse lõpul ühtki vabatahtlikku, kes oleks olnud valmis uusi kohustusi võtma. Kohtumiste ja arutluste käigus sai üha selgemaks, et vajasime kogudusse enam juhte. Ennast ma nende hulka ei arvanud. Minu turvatsoon oli olnud alati tagumises pingis ning mu süda hakkas kloppima juba mõtte juures, et peaksin juhtima piibligruppi või planeerima koosolekut. Tänane tekst räägib Moosese ees olnud väljakutsest ning ma näen seal seost iseendaga. Püüdsin Jumala kutsest kõrvale põigelda, soovitasin teisi enda asemele ja viimaks anusin, et Jumal ei saadaks mind. Lõpuks andsin järele ning juhtisin kuus aastat meie vaimuliku kasvu meeskonda. Need suurepärased inimesed tegid mu töö kergemaks kui oskasin arvata. Kui järgneme Jumala kutsele ja võtame tänulikult vastu võimaluse usus kasvada, võib Jumal meid kasutada uskumatul viisil.