Valik

Lugege Markuse 5:1-20

Ja pealtnägijad jutustasid neile, mis oli juhtunud kurjast vaimust vaevatuga, ja samuti sigadest. Ja nad hakkasid Jeesust paluma, et ta läheks ära nende paikkonnast.

Markuse 5:16-17
Seda kirjakohta lugedes ei jää muud üle kui imestada. Vaatamata järjekordsele imeteole ei taha rahvas Jeesust vastu võtta ning palub tal lahkuda. Miks ei taha nad Jeesust, kes on parandanud seestunud mehe ning ajanud välja terve leegioni kurje vaime? Millest selline hoiak? Viimasel ajal olen hakanud selle teksti valguses endalt küsima: „Kas olen ka ise selliselt käitunud?“ Kui olen valinud mõnes olukorras viha, Jumala käskude eiramise, tõe salgamise ja vaikimise seal, kus tulnuks sõna võtta, siis olen tegelikult Jeesuse oma elust minema saatnud. Kui rahvas ei mõistnud tegelikkust, siis tervendatud mees tegi õige järelduse. Ta mõistis, et oluline on olla Jeesusega. Olgu meil tarkust Jeesust järgida, mitte teda ära saata.

Palve

Armas Issand, andesta meile, kui valime tee, mis meid Sinust eemale viib. Aita meid püsida armastuse ja halastuse rajal. Aamen.

Päeva mõtisklus

Loodan igas olukorras Jumala abile.

Palve tulipunkt

NEED, KES EI VÕTA JUMALAT VASTU

Markuse 5:1-20
1Ja nad tulid järve vastaskaldale gerasalaste maale.
2Ja kohe, kui Jeesus oli paadist välja astunud, tuli talle vastu hauakambritest tulnud rüveda vaimuga inimene,
3kelle eluase oli hauakambrites ja keda keegi polnud iial saanud isegi ahelatega kinni pidada,
4sest meest oli küll korduvalt pandud jalaraudu ja ahelaisse, aga iga kord oli ta rebinud katki kõik ahelad oma küljest ja purustanud jalarauad, ning keegi ei suutnud teda taltsutada.
5Ööd ja päevad läbi viibis ta haudades ja mägedel, karjus ja tagus end kividega.
6Ja nähes kaugelt Jeesust, jooksis ta ja kummardas tema ette maha
7ja kisendas valju häälega: „Mis on mul sinuga asja, Jeesus, kõigekõrgema Jumala Poeg? Ma anun sind Jumala nimel, ära piina mind!”
8Sest Jeesus ütles talle: „Rüve vaim, mine sellest inimesest ära!”
9Ja Jeesus küsis temalt: „Mis su nimi on?” Ja ta ütles talle:
10„Leegion on mu nimi, sest meid on palju.” Ja ta palus Jeesust väga, et ta ei saadaks neid välja sealt maalt.
11Aga seal oli mäe peal suur seakari söömas.
12Ja nad palusid teda: „Saada meid sigadesse, et me läheksime nendesse!”
13Ja Jeesus andis neile loa. Ja kui rüvedad vaimud olid välja läinud, läksid nad sigadesse. Ja kari sööstis järsakult järve - neid oli ligi kaks tuhat - ning uppus järves.
14Ja seakarjused põgenesid ning teatasid sellest linnas ja maal. Ja inimesed tulid vaatama, mis oli juhtunud.
15Ja nad astusid Jeesuse juurde ja nägid kurjast vaimust vaevatut, kelles oli olnud Leegion, istuvat rõivastatult ja selge aruga, ja nad lõid kartma.
16Ja pealtnägijad jutustasid neile, mis oli juhtunud kurjast vaimust vaevatuga, ja samuti sigadest.
17Ja nad hakkasid Jeesust paluma, et ta läheks ära nende paikkonnast.
18Ja kui Jeesus oli paati astumas, siis mees, kes oli olnud kurjast vaimust vaevatud, palus, et ta võiks jääda temaga.
19Ent Jeesus ei lasknud teda jääda, vaid ütles talle: „Mine koju omade juurde ja kuuluta neile, mida kõike Issand sulle on teinud ja et ta sinu peale on halastanud!”
20Ja mees läks ja hakkas Kümnelinnamaal kuulutama, mida kõike Jeesus talle oli teinud, ja kõik panid seda imeks.

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.