Teeme ära

Lugege Roomlastele 6:1-13

Ärgu siis valitsegu patt kuningana teie surelikus ihus, nii et te tema himudele oleksite kuulekad.

Roomlastele 6:12
Meie kogukond otsustas korraldada koristustalgud. Umbes 70 osalejat asus puhtaks tegema soisel alal asuvat mangroovitihnikut, mis oli rämpsu täis tassitud. Oli väga palav päev ning ma küsisin puhkehetkel ühelt Nicoláse-nimeliselt noormehelt, mida ta meie ettevõtmisest arvab. Tema vastus kõlas: „Minu esimene mõte oli, et see paik haiseb ning rämpsu korjamine on vastik, kuid nüüd näen siin seost patuga, mis täidab inimsüdameid.“ Vastus pani mind mõtlema sellele, kuidas me suhtume isiklikku pattu. See paneb meid vahel vastikust tundma, kuid me vaigistame südametunnistuse hääle ning keeldume midagi muutmast. Nii võime kohaneda saastaga, jätkame nurisemist ja oleme veendunud, et me ei saa midagi ette võtta. Nicolás tuletas mulle meelde, et on aeg vabaks saada südamesse kogunenud rämpsust. Kristus pakub meile pattusest lunastust ja uut elu.

Perla Iveth Murillo Zapata (Colombia)

Palve

Issand, meie Looja ja sõber, anna meile puhas süda ja aita meid elada valguses ja tões. Aamen.

Päeva mõtisklus

Kas mu elu toob au Jumalale?

Palve tulipunkt

KESKKONNAAKTIVISTID

Roomlastele 6:1-13
1Mis me siis ütleme? Kas püsida patus, et arm suureneks?
2Ei, mitte sugugi. Meie, kes oleme patule surnud, kuidas saaksime selles veel elada?
3Kas te siis ei tea, et kes me iganes oleme Kristusesse Jeesusesse ristitud, oleme ristitud tema surmasse?
4Me oleme siis koos temaga maha maetud ristimise kaudu surmasse, et otsekui Kristus on äratatud üles surnuist Isa kirkuse läbi, nõnda võime ka meie käia uues elus.
5Sest kui me oleme kasvanud kokku tema surma sarnasusega, siis võime seda olla ka ülestõusmise sarnasusega,
6teades, et meie vana loomus on koos temaga löödud risti, et see patune ihu kaotataks, nii et me kunagi enam ei orjaks pattu.
7Sest kes on surnud, see on patust vabaks mõistetud.
8Kui me oleme aga surnud koos Kristusega, siis usume, et me ka elame koos temaga,
9teades, et Kristus, olles üles äratatud surnuist, enam kunagi ei sure; surm ei valitse teda enam,
10sest mis ta suri, seda ta suri patule üks kord ja alatiseks, aga mis ta elab, seda ta elab Jumalale.
11Nõnda arvestage ka teie endid olevat surnud patule, aga elavat Jumalale Kristuses Jeesuses.
12Ärgu siis valitsegu patt kuningana teie surelikus ihus, nii et te tema himudele oleksite kuulekad.
13Ärge ka loovutage oma ihuliikmeid ülekohtu relviks patule, vaid loovutage end Jumalale nagu need, kes on saanud surnuist elavaks, ja oma ihuliikmed õiguse relviks Jumalale.
Loe Piibel.net lehel

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.