Rõõm

Kasvasin üles maakohas, kus tuli toime tulla mesilaste, skunkside ja põldmarjade torkivate okastega. Hiljuti olin neid taas korjamas ning pidin jälle mõtlema teravatele okastele, mis minu käsi ja jalgu kriipisid. Mitte igaüks pole nõus küpsete marjade kättesaamise nimel valu tundma. Mulle need okkad tegelikult meeldisid, sest tuletasid meelde lapsepõlve, sõnakuulelikkust ning lootust saada maitsvat marjakooki. Mulle meenus seejuures tänane kirjakoht, mis räägib rõõmustamisest. Pühakiri räägib palju õigest suhtumisest kiusatustesse. Minust on siiani suured kannatused mööda läinud, kuid raskused on mind alati lähemale toonud Jumalale, kes annab jõu neid taluda. See aitab mõista rõõmustamise põhjust keset kiusatusi. Ka väikesed väljakutsed, nagu näiteks too marjakorjamine, suurendavad meie arusaamist. Väikesed kriimud pole midagi haiguste, surma ja tagakiusu kõrval, kuid mõjuvad ikkagi meeldetuletusena. Suured raskused võivad tulevikus ees oodata, kuid me saame neile rõõmsalt vastu minna, sest Jumal toob kannatuste kaudu esile midagi head.