Lõhn ja maitse

Kui juhtun kusagil tundma duriani-vilja lõhna, siis meenub mulle lapsepõlv. Meie isa tõi neid kotitäite viisi Malaisiast, ema kattis põranda paberiga ning kogu meie kuueliikmeline pere kogunes durianidega maiustama. Sellest on jäänud kaunis mälestus. Minevikus pidime durianide hooaega pikalt ootama ja neid maitsvaid vilju polnud alati võtta. Tänapäeval on nad pidevalt ostukeskustes saadaval ja keegi ei pööra neile erilist tähelepanu. Neil on okkaline välimus ja üsna ebameeldiv lõhn, kuid imeline maitse. Olen märganud, et nii on ka usuga Kristusesse. Need, kes tema headust ei tunne, pöörduvad ära eelarvamuste ja mõistmatuse tõttu. Üksnes avatud südametega inimesed, kes otsustavad Kristust järgida, leiavad Jumala armu ja rõõmu.