Usujulgus

Lugege Matteuse 17:14-20

Sest mina tunnen mõtteid, mis ma teie pärast mõlgutan, ütleb Issand: need on rahu, aga mitte õnnetuse mõtted, et anda teile tulevikku ja lootust.

Jeremija 29:11
Aastaid tagasi käisin sõpradega sageli mägedes matkamas ja vahel võtsin kaasa ka oma koera. Mõnikord läks meie rada läbi kitsaste kaljulõhede ning piki järsaku serva, mis pani noore koera hirmu tundma. Pidin ta siis sülle võtma, et edasi minna. Vahel ta ei usaldanud mind ning puikles vastu, kuni jalad jälle kindlale pinnale said. Kui ohtlik teelõik möödas oli, liputas ta rõõmsalt saba. Vanemaks saades õppis koer mind enam usaldama ning me saime igal pool üheskoos hakkama. Mõtlen probleemidega silmitsi seistes vahel oma koerale, kes mind jäägitult usaldas. Kas olen alati valmis toetuma Jumalale, kes tahab mind üles tõsta ja edasi kanda? Tean, et Jumala lähedal olen alati kaitstud, sest tema sõna ei kõigu.

Palve

Ustav ja armastav Jumal, aita usaldada Sind kõigis olukordades. Aamen.

Päeva mõtisklus

Usaldan muredes Jumalat.

Palve tulipunkt

MÄGIRONIJAD

Matteuse 17:14-20
14Ja kui nad rahvahulga juurde tulid, astus Jeesuse juurde üks inimene, heitis ta ette põlvili
15ja ütles: „Issand, halasta mu poja peale, sest ta on langetõbine ja kannatab hirmsasti, sageli kukub ta tulle ja sageli vette!
16Ma tõin ta sinu jüngrite juurde, kuid nemad ei suutnud teda terveks teha.”
17Aga Jeesus vastas: „Oh uskmatu ja jonnakas sugupõlv! Kui kaua pean ma teie juures olema? Kui kaua tuleb mul teiega kannatlik olla? Tooge ta siia minu juurde!”
18Ja Jeesus sõitles kurja vaimu ja kuri vaim läks poisist välja ning sellest hetkest sai poiss terveks.
19Kui nad siis olid omaette, astusid jüngrid Jeesuse juurde ja ütlesid: „Mispärast meie ei suutnud teda välja ajada?”
20Aga tema ütles neile: „Teie nõdra usu pärast. Sest tõesti, ma ütlen teile, kui teil oleks usku sinepiivakese võrra ja te ütleksite sellele mäele: „Siirdu siit sinna!”, siis ta siirduks, ja miski ei oleks teile võimatu.

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.