Puhkepaus

Meie lapsed olid koduõppel ja ma tegelesin nendega iga päev kuni lõunani. Siis kogunesime kõik lõunat sööma, võtsime kätest kinni ning palvetasime ümber laua. Palve ajal mõtlesin tavaliselt juba pärastlõunastele toimetustele. Lõunasöögi järel jätkasin laste õpetamist ning peagi tuli aeg õhtusöögi valmistamiseks. Mu elu oli väga pingeline ja et vastu pidada, õppisin palve ajal maha rahunema. Hingasin sügavalt sisse, lõdvestasin õlad ja tänasin Jumalat toidu, laste ja paljude õnnistuste eest minu elus. Sellest söögipalvest kujunes minu jaoks pühalik hetk, mil andsin Jumalale üle oma vead ja puudused ning palusin päeva teiseks pooleks uut jõudu, kannatlikkust ja distsipliini. See täitis mind uue rahu ja rõõmuga. Jumal näeb, kui oleme üleväsinud ja elust tüdinud. Ta annab meile igapäevase leiva, aga ka uue energia ja vaimse tasakaalu. Jumala ligiolus saame väljendada oma tänulikkust ja vastu võtta hingamist, mille ta on meile tõotanud anda.