Märkamine

Lugege 1. Saamueli 16:1-13

Aga Issand ütles Saamuelile: „Ära vaata ta välimusele ja pikale kasvule, sest ma olen jätnud tema kõrvale! Sest see pole nii, nagu inimene näeb: inimene näeb, mis on silma ees, aga Issand näeb, mis on südames.”

1. Saamueli 16:7
Ühel päeval kärpisin aias viljapuu oksi. Röövikud olid selle lehti ja oksi kahjustanud ning okste harvendamine aitas uutel võsudel kasvada. Üks möödakäija peatus ja uuris minu tegevuse eesmärgi kohta. Seletasin talle, et loodan nii paremat saaki saada. Järgmisel päeval olin aias kastmas, kui sama inimene taas vestlust alustas. Kuna ta ei uskunud, et minu tööl mõtet on, kutsusin ta noori võrseid lähemalt vaatama. Olen ka ise vahel sarnaselt käitunud – olen otsustanud esialgse mulje järgi, mõistmata asjade sügavamat sisu. Vahel olen keset raskusi unustanud Jumala, kes mind ka sellisel ajal toetab. Vahel olen oma elu võrrelnud teiste inimeste eluga, märkamata mulle osaks saanud õnnistusi. Tänane kirjakoht tuletab meelde, et Jumal näeb seda, mis on silma eest peidetud. Tema ligiolu aitab meil selliseid asju tähele panna ning kogeda juhtimist ja rahu igas olukorras.

Palve

Armas Jumal, aita näha seda, mis on silma eest varjus. Tõmba oma kaastundega meid enese poole. Aamen.

Päeva mõtisklus

Jumala abiga näen asjade tõelist olemust.

Palve tulipunkt

AEDNIKUD

1. Saamueli 16:1-13
1Ja Issand ütles Saamuelile: „Kui kaua sa leinad Sauli? Mina olen ju tema kui Iisraeli kuninga kõrvaldanud. Täida oma sarv õliga ja mine: mina läkitan sind petlemlase Iisai juurde, sest ma olen tema poegadest vaadanud enesele kuninga.”
2Aga Saamuel ütles: „Kuidas ma võin minna? Kui Saul kuuleb, siis ta tapab mu.” Ja Issand vastas: „Võta üks mullikas enesega kaasa ja ütle: Ma tulin Issandale ohverdama.
3Kutsu siis Iisai ohvrile ja mina õpetan sind, mida sa pead tegema; siis võia mulle see, keda ma sulle nimetan!”
4Ja Saamuel tegi, nagu Issand oli öelnud, ja läks Petlemma. Aga linna vanemad tulid värisedes temale vastu ja küsisid: „Kas tuled rahuga?”
5Ja ta vastas: „Rahuga. Ma tulen Issandale ohverdama; pühitsege endid ja tulge koos minuga ohvrile!” Siis ta pühitses Iisaid ja tema poegi ning kutsus nad ohvrile.
6Ja kui nad tulid, siis ta nägi Eliabi ja mõtles: „Küllap on nüüd Issanda ees tema võitu.”
7Aga Issand ütles Saamuelile: „Ära vaata ta välimusele ja pikale kasvule, sest ma olen jätnud tema kõrvale! Sest see pole nii, nagu inimene näeb: inimene näeb, mis on silma ees, aga Issand näeb, mis on südames.”
8Siis Iisai kutsus Abinadabi ja laskis ta Saamueli eest mööda minna; aga Saamuel ütles: „Issand ei ole ka teda valinud.”
9Siis Iisai laskis Samma mööda minna, aga Saamuel ütles: „Issand ei ole ka teda valinud.”
10Nõnda laskis Iisai oma seitse poega Saamueli eest mööda minna, aga Saamuel ütles Iisaile: „Issand ei ole neid valinud.”
11Ja Saamuel küsis Iisailt: „Kas poisid on kõik siin?” Ja Iisai vastas: „Noorim on veel järel, aga vaata, ta hoiab lambaid.” Siis ütles Saamuel Iisaile: „Läkita keegi talle järele ja too ta siia, sest me ei istu lauda enne, kui ta siia tuleb!”
12Ja Iisai läkitas mehed ning laskis ta tuua; ta oli punapalgeline, ilusate silmadega ja kauni välimusega. Ja Issand ütles: „Tõuse ja võia teda, sest tema on see!”
13Ja Saamuel võttis õlisarve ja võidis teda ta vendade keskel. Ja Issanda Vaim tuli võimsasti Taaveti peale, alates sellest päevast ja edaspidi. Ja Saamuel tõusis ning läks Raamasse.

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.