Jumala looming

Lugege Psalm 139:1-14

Ma tänan sind, et olen nii kardetavalt imeliselt loodud. Imelised on sinu teod, seda tunneb mu hing hästi.

Psalm 139:14
Kuna olin teistest tumedama nahavärviga poiss, pidin lapsena sageli taluma narrimist. Mind kutsuti „söepoisiks“. See pani mind tundma alaväärsena ja vahel tulin nuttes koolist koju. Ma pidasin end inetuks ja kadestasin heledama nahaga kaaslasi. Viimaks sain kurjaks ka Jumala peale. Miks ta mind selliseks lõi? Nüüd tean, et jumalanäolised on igasuguse nahavärviga inimesed, pikad ja lühikesed, naised ja mehed. Looja ise ütles, et tema kätetöö sai väga hea. Pühakiri kirjeldab tulevast Messiat: „Sest ta tõusis meie ees nagu võsuke, otsekui juur põuasest maast. Ei olnud tal kuju ega ilu, et teda vaadata, ega olnud tal välimust, et teda ihaldada.” (Js 53:2) Kui me naeruvääristame enese või teiste välimust, siis me alandame Jumala imelist loomingut. Me kõik oleme loodud Looja näo järgi ning tema silmis kaunid ja väärtuslikud. Tänu Jumalale, kes on meid kardetavalt imeliselt loonud!

Wati Longs (Nagaland, India)

Palve

Hea Issand, oleme tänulikud, et oled meid loonud oma näo järgi. Kui maailm püüab meid kahtlema panna, siis tuleta meile meelde, et oleme Sinu imelised lapsed. Aamen.

Päeva mõtisklus

Olen Jumala imeline looming.

Palve tulipunkt

KOOLIKIUSAMISE OHVRID

Psalm 139:1-14
1Laulujuhatajale: Taaveti laul. Issand, sa uurid mind läbi ja tunned mind.
2Sina tead, millal ma maha istun ja millal ma tõusen; sa mõistad kaugelt ära mu mõtted.
3Sa mõõdad ära mu käimise ja mu pikali-olemise, ja kõik mu teed on sulle tuttavad.
4Sõna ei ole veel mu keelel, kui ennäe - sina, Issand, tead selle kõik ära.
5Tagant ja eest sa ümbritsed mind ja paned oma pihu mu peale.
6See tundmine on minule imeline, see on liiga kõrge, et saaksin sellest jagu.
7Kuhu ma võiksin minna su Vaimu eest? Ja kuhu ma põgeneksin su palge eest?
8Kui ma astuksin taevasse, siis oled sina seal; kui ma teeksin endale aseme surmavalda, vaata, sina oled seal!
9Kui ma võtaksin koidutiivad ja asuksin elama viimse mere äärde,
10siis sealgi su käsi juhataks mind ja su parem käsi haaraks minust kinni.
11Ja kui ma ütleksin: „Katku mind pimedus ja valgus mu ümber saagu ööks!”,
12siis pimedus ei oleks pime sinu ees, vaid öö oleks nagu päev, pimedus oleks otsekui valgus.
13Sest sina valmistasid mu neerud ja kudusid mind mu ema ihus.
14Ma tänan sind, et olen nii kardetavalt imeliselt loodud. Imelised on sinu teod, seda tunneb mu hing hästi.
Loe Piibel.net lehel

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.