Vabaks koormatest

Ärkasin ühel keskööl ja murede laviin tahtis mind enda alla matta. Mõtlesin paljude kohustuste peale, millest mu jõud üle ei käinud. Viimaks palusin, et Jumal annaks mulle rahu ning mulle meenus psalm 23. Selle read haljastest aasadest ja hingamisveest on mind alati rahustanud, kuid seekord näitas Jumal mulle midagi muud. Teine ja kolmas salm räägivad sellest, et Jumal ise kannab kõige eest hoolt. Olin püüdnud enese pingutuste abil toime tulla, kuid see pole Issanda plaan. Mina ise ei suuda oma hinge kosutada, ma ei saa ka juhtida iseennast õiguse rööbastesse. Ka teised siin loetletud tõotused on meile kättesaadavad vaid Jumala läbi, kes meid oma headuses juhib, varustab ja kosutab. Olin asjatult muretsenud koormate pärast, mis kuuluvad Issandale. Seda mõistnud, kadusid mured ja ärevus ning ma jäin rahus magama. Jumala tõotused ei kõigu!